1 – Inglise tähestik

1. A a — hääldatakse: ey — /eɪ/ — Tähe A nimi kõlab ligikaudu „ei”, nagu sõna alguses „one”.

2. B b — hääldatakse: bii — /b/ — Tähe B nimi on „bii” ja selle häälik on /b/, nagu sõnas book.

3. C c — hääldatakse: sii — /k/, /s/ — Tähe C nimi on „sii”. Selle häälik võib olla /k/, nagu sõnas cat, või /s/, nagu sõnas city.

4. D d — hääldatakse: dii — /d/ — Tähe D nimi on „dii” ja selle häälik on /d/, nagu sõnas dog.

5. E e — hääldatakse: ii — /iː/ — Tähe E nimi on „ii”, nagu sõnas see.

6. F f — hääldatakse: ef — /f/ — Tähe F nimi on „ef” ja selle häälik on /f/, nagu sõnas fish.

7. G g — hääldatakse: džii — /ɡ/, /dʒ/ — Tähe G nimi on „džii”. Selle häälik võib olla /ɡ/, nagu sõnas go, või /dʒ/, nagu sõnas giant.

8. H h — hääldatakse: eič — /h/ — Tähe H nimi on „eitš” ja selle häälik on /h/, nagu sõnas house.

9. I i — hääldatakse: ai — /aɪ/ — Tähe I nimi on „ai”, nagu sõnas eye.

10. J j — hääldatakse: džei — /dʒ/ — Tähe J nimi on „džei” ja selle häälik on /dʒ/, nagu sõnas job.

11. K k — hääldatakse: kei — /k/ — Tähe K nimi on „kei” ja selle häälik on /k/, nagu sõnas key.

12. L l — hääldatakse: el — /l/ — Tähe L nimi on „el” ja selle häälik on /l/, nagu sõnas love.

13. M m — hääldatakse: em — /m/ — Tähe M nimi on „em” ja selle häälik on /m/, nagu sõnas man.

14. N n — hääldatakse: en — /n/ — Tähe N nimi on „en” ja selle häälik on /n/, nagu sõnas name.

15. O o — hääldatakse: ou — /oʊ/ — Tähe O nimi on „ou” ja selle häälik on /oʊ/, nagu sõnas go.

16. P p — hääldatakse: pii — /p/ — Tähe P nimi on „pii” ja selle häälik on /p/, nagu sõnas pen.

17. Q q — hääldatakse: kj uu — /k/ — Tähe Q nimi on „kj uu”. Tavaliselt kasutatakse seda koos tähega U, nagu sõnas queen.

18. R r — hääldatakse: aar — /r/ — Tähe R nimi on „aar” ja selle häälik on /r/, nagu sõnas red.

19. S s — hääldatakse: es — /s/, /z/ — Tähe S nimi on „es”. Selle häälik võib olla /s/, nagu sõnas sun, või /z/, nagu sõnas rose.

20. T t — hääldatakse: tii — /t/ — Tähe T nimi on „tii” ja selle häälik on /t/, nagu sõnas ten.

21. U u — hääldatakse: juu — /juː/, /ʌ/ — Tähe U nimi on „juu” /juː/. Selle häälik võib olla ka /ʌ/, nagu sõnas cup.

22. V v — hääldatakse: vii — /v/ — Tähe V nimi on „vii” ja selle häälik on /v/, nagu sõnas very.

23. W w — hääldatakse: dabel-juu — /w/ — Tähe W nimi on „dabel-juu” ja selle häälik on /w/, nagu sõnas water.

24. X x — hääldatakse: eks — /ks/ — Tähe X nimi on „eks” ja selle häälik on tavaliselt /ks/, nagu sõnas box.

25. Y y — hääldatakse: wai — /j/, /ɪ/, /aɪ/ — Tähe Y nimi on „wai”. Selle häälik võib olla /j/, nagu sõnas yes, /ɪ/, nagu sõnas happy, või /aɪ/, nagu sõnas my.

26. Z z — hääldatakse: zii* — /z/ — Ameerika inglise keeles öeldakse „zii”. Briti inglise keeles öeldakse tavaliselt „zed”. Selle häälik on /z/, nagu sõnas zoo.

2 – Sõnajärg (WORD ORDER)

1. Põhilause — Alus + tegusõna — Sabjekt + vörb — I sleep. — Ai sliip — Ma magan.

2. Otsene sihitis — Alus + tegusõna + otsene sihitis — Sabjekt + vörb + dairəkt objekt — I read a book. — Ai riid ə buk — Ma loen raamatut.

3. Kaudne sihitis — Alus + tegusõna + kaudne sihitis + otsene sihitis — Sabjekt + vörb + indairəkt objekt + dairəkt objekt — I give him a book. — Ai giv him ə buk — Ma annan talle raamatu.

4. Kasusaaja — Alus + tegusõna + otsene sihitis + for + isik — Sabjekt + vörb + dairəkt objekt + for + persoon — I buy a book for him. — Ai bai ə buk for him — Ma ostan talle raamatu.

5. Kaudse sihitise asesõna — Alus + tegusõna + kaudse sihitise asesõna + otsene sihitis — Sabjekt + vörb + indairəkt objekt prounoun + dairəkt objekt — I give her a book. — Ai giv hör ə buk — Ma annan talle raamatu.

6. Omadussõna — Alus + be + omadussõna — Sabjekt + bii + adjektiv — The book is big. — Dhə buk iz big — Raamat on suur.

7. Määrsõna — Alus + tegusõna + määrsõna — Sabjekt + vörb + adverb — He reads quickly. — Hii riidz kwikli — Ta loeb kiiresti.

8. Otsene sihitis + määrsõna — Alus + tegusõna + otsene sihitis + määrsõna — Sabjekt + vörb + dairəkt objekt + adverb — I read a book quickly. — Ai riid ə buk kwikli — Ma loen raamatut kiiresti.

9. Ajamäärus — Alus + tegusõna + ajamäärus — Sabjekt + vörb + taim adverb — I work today. — Ai vörk tədei — Ma töötan täna.

10. Kohamäärus — Alus + tegusõna + kohamäärus — Sabjekt + vörb + pleis adverb — She lives there. — Shii livz dheər — Ta elab seal.

11. Eessõnafraas — Alus + be + eessõnafraas — Sabjekt + bii + prepozišənəl freiz — The book is on the table. — Dhə buk iz on dhə teibl — Raamat on laual.

12. Otsene sihitis + koht — Alus + tegusõna + otsene sihitis + kohamäärus — Sabjekt + vörb + dairəkt objekt + pleis freiz — I put a book on the table. — Ai put ə buk on dhə teibl — Ma panen raamatu lauale.

13. Määratleja + nimisõna — Määratleja + nimisõna — Ditörminer + naun — This book is new. — Dhis buk iz njuu — See raamat on uus.

14. Määratleja + omadussõna + nimisõna — Määratleja + omadussõna + nimisõna — Ditörminer + adjektiv + naun — This big book is new. — Dhis big buk iz njuu — See suur raamat on uus.

15. Arvsõna + nimisõna — Arvsõna + nimisõna — Njuumərəl + naun — Two books are new. — Tuu buks ar njuu — Kaks raamatut on uued.

16. Rinnastus — Alus + tegusõna + and + alus + tegusõna — Sabjekt + vörb + ənd + sabjekt + vörb — I read and he writes. — Ai riid ənd hii raits — Ma loen ja tema kirjutab.

17. Rinnastus sihitistega — Alus + tegusõna + otsene sihitis + and + alus + tegusõna + otsene sihitis — Sabjekt + vörb + dairəkt objekt + ənd + sabjekt + vörb + dairəkt objekt — I read a book and he writes a letter. — Ai riid ə buk ənd hii raits ə letər — Ma loen raamatut ja tema kirjutab kirja.

18. Umbisikuline tegumood / passiiv — Alus + be + verbi kolmas vorm — Sabjekt + bii + vii thörd form — The book is read. — Dhə buk iz red — Raamatut loetakse.

19. Passiiv + tegevuse sooritaja — Alus + be + verbi kolmas vorm + by + tegevuse sooritaja — Sabjekt + bii + vii thörd form + bai + eidžənt — The book is read by the teacher. — Dhə buk iz red bai dhə tiitšər — Õpetaja loeb raamatut.

20. Passiiv + kaudne sihitis — Alus + be + verbi kolmas vorm + to + kaudne sihitis — Sabjekt + bii + vii thörd form + tuu + indairəkt objekt — The book is given to him. — Dhə buk iz givən tuu him — Raamat antakse talle.

21. Passiiv + kaudne sihitis + tegevuse sooritaja — Alus + be + verbi kolmas vorm + to + kaudne sihitis + by + tegevuse sooritaja — Sabjekt + bii + vii thörd form + tuu + indairəkt objekt + bai + eidžənt — The book is given to him by the teacher. — Dhə buk iz givən tuu him bai dhə tiitšər — Õpetaja annab raamatu talle.

22. Passiiv + määrsõna — Alus + be + verbi kolmas vorm + määrsõna — Sabjekt + bii + vii thörd form + adverb — The book is read now. — Dhə buk iz red nau — Raamatut loetakse praegu.

23. Passiiv + koht — Alus + be + verbi kolmas vorm + kohamäärus — Sabjekt + bii + vii thörd form + loukeišən — The book is put on the table. — Dhə buk iz put on dhə teibl — Raamat pannakse lauale.

24. Passiiv + tegevuse sooritaja + ajamäärus — Alus + be + verbi kolmas vorm + by + tegevuse sooritaja + ajamäärus — Sabjekt + bii + vii thörd form + bai + eidžənt + taim adverb — The book is read by the teacher today. — Dhə buk iz red bai dhə tiitšər tədei — Õpetaja loeb raamatut täna.

25. Passiiv + kaudne sihitis + tegevuse sooritaja + ajamäärus — Alus + be + verbi kolmas vorm + to + kaudne sihitis + by + tegevuse sooritaja + ajamäärus — Sabjekt + bii + vii thörd form + tuu + indairəkt objekt + bai + eidžənt + taim adverb — The book is given to the student by the teacher today. — Dhə buk iz givən tuu dhə stjuudənt bai dhə tiitšər tədei — Õpetaja annab raamatu õpilasele täna.

26. Present perfect passive — Alus + has/have been + verbi kolmas vorm — Sabjekt + hæz/hæv bin + vii thörd form — The book has been read. — Dhə buk hæz bin red — Raamat on läbi loetud.

27. Täismineviku passiiv + tegevuse sooritaja — Alus + has/have been + verbi kolmas vorm + by + tegevuse sooritaja — Sabjekt + hæz/hæv bin + vii thörd form + bai + eidžənt — The book has been read by the teacher. — Dhə buk hæz bin red bai dhə tiitšər — Õpetaja on raamatu läbi lugenud.

28. Tuleviku passiiv — Alus + will be + verbi kolmas vorm + aeg — Sabjekt + wil bii + vii thörd form + taim — The book will be read tomorrow. — Dhə buk wil bii red təmarou — Raamatut loetakse homme.

29. Tuleviku passiiv + tegevuse sooritaja — Alus + will be + verbi kolmas vorm + by + tegevuse sooritaja + aeg — Sabjekt + wil bii + vii thörd form + bai + eidžənt + taim — The book will be read by the teacher tomorrow. — Dhə buk wil bii red bai dhə tiitšər təmarou — Õpetaja loeb raamatu homme.

30. Passiiv koos modaalverbiga — Alus + modaalverb + be + verbi kolmas vorm — Sabjekt + moudəl vörb + bii + vii thörd form — The book must be read. — Dhə buk mast bii red — Raamat tuleb läbi lugeda.

31. Eitus — Alus + abitegusõna + not + tegusõna — Sabjekt + oksiljəri vörb + not + vörb — I do not read a book. — Ai duu not riid ə buk — Ma ei loe raamatut.

32. Passiivi eitus — Alus + be + not + verbi kolmas vorm + by + tegevuse sooritaja — Sabjekt + bii + not + vii thörd form + bai + eidžənt — The book is not read by the teacher. — Dhə buk iz not red bai dhə tiitšər — Õpetaja ei loe raamatut.

33. Jah/ei-küsimus — Abitegusõna + alus + tegusõna? — Oksiljəri vörb + sabjekt + vörb? — Do you read a book? — Duu juu riid ə buk? — Kas sa loed raamatut?

34. Passiivi küsimus — Be + alus + verbi vorm? — Bii + sabjekt + vii thörd form? — Is the book being read? — Iz dhə buk bii-ing red? — Kas raamatut loetakse praegu?

35. Küsimus tegija kohta — Who + tegusõna + otsene sihitis? — Huu + vörb + dairəkt objekt? — Who reads the book? — Huu riidz dhə buk? — Kes loeb raamatut?

36. Küsimus kaudse sihitise kohta — Who/whom + abitegusõna + alus + tegusõna + otsene sihitis + to? — Huu/huum + oksiljəri vörb + sabjekt + vörb + dairəkt objekt + tuu? — Who do you give the book to? — Huu duu juu giv dhə buk tuu? — Kellele sa raamatu annad?

37. Käskiv kõneviis — Tegusõna + ...! — Vörb + ...! — Read! — Riid! — Loe!

38. Käsk + kaudne sihitis — Tegusõna + otsene sihitis + to + kaudne sihitis! — Vörb + dairəkt objekt + tuu + indairəkt objekt! — Give the book to him! — Giv dhə buk tuu him! — Anna raamat talle!

39. Passiivne käsk — Let + otsene sihitis + be + verbi kolmas vorm! — Let + dairəkt objekt + bii + vii thörd form! — Let the book be read! — Let dhə buk bii red! — Las raamat loetakse!

40. Infinitiiv — To + tegusõna — Tuu + vörb — to read — Tuu riid — lugeda

41. Infinitiiv + otsene sihitis — To + tegusõna + otsene sihitis — Tuu + vörb + dairəkt objekt — to read a book — Tuu riid ə buk — raamatut lugeda

42. Infinitiiv + määratud otsene sihitis — To + tegusõna + määratletud otsene sihitis — Tuu + vörb + spesifik dairəkt objekt — to read the book — Tuu riid dhə buk — seda raamatut lugeda

43. Eesmärk — Alus + tegusõna + to + tegusõna — Sabjekt + vörb + tuu + vörb — I eat to play. — Ai iit tuu plei — Ma söön, et mängida.

44. Relatiivlause — Nimisõna + relatiivne sõna + lause — Naun + relətiv vörd + klooz — The book that I read is interesting. — Dhə buk dhæt ai riid iz intrəsting — Raamat, mida ma loen, on huvitav.

45. Passiivne relatiivlause — Nimisõna + relatiivne sõna + passiiv — Naun + relətiv vörd + vois — The book that is being read by the teacher is interesting. — Dhə buk dhæt iz bii-ing red bai dhə tiitšər iz intrəsting — Raamat, mida õpetaja loeb, on huvitav.

46. Tingimus — If + lause, alus + tegusõna — If + klooz, sabjekt + vörb — If I have time, I read. — If ai hæv taim, ai riid — Kui mul on aega, siis ma loen.

47. Tingimus + passiiv — If + alus + be + verbi vorm, alus + tegusõna — If + sabjekt + bii + vii thörd form, sabjekt + vörb — If the book is read, he learns. — If dhə buk iz red, hii lörnz — Kui raamat läbi loetakse, siis ta õpib.

48. Kaudne kõne — Alus + tegusõna + that + alus + tegusõna — Sabjekt + vörb + dhæt + sabjekt + vörb — He said that he was reading. — Hii sed dhæt hii wəz riiding — Ta ütles, et ta luges.

49. Kaudne küsimus — Alus + tegusõna + if/whether + alus + tegusõna — Sabjekt + vörb + if/wedhər + sabjekt + vörb — He asked if I was reading. — Hii aaskt if ai wəz riiding — Ta küsis, kas ma lugesin.

50. Kaudne käsk või palve — Alus + tegusõna + sihitis + to + tegusõna — Sabjekt + vörb + objekt + tuu + vörb — He asked me to read. — Hii aaskt mii tuu riid — Ta palus mul lugeda.

Määrsõnad:

1. Viis (Manner): Viisi määrsõna paikneb pärast tegusõna või sihitist. Alus + tegusõna + sihitis + määrsõna. I read the book quickly. — Ai riid dhə buk kwikli. — Ma loen raamatu kiiresti läbi.

2. Koht (Place): Kohamäärus paikneb pärast tegusõna või sihitist. Alus + tegusõna + sihitis + koht. I read the book at home. — Ai riid dhə buk æt houm. — Ma loen raamatut kodus.

3. Aeg (Time): Ajamäärus paikneb tavaliselt lause lõpus või alguses. Alus + tegusõna + sihitis + aeg. I read the book yesterday. — Ai riid dhə buk jestərdei. — Ma lugesin raamatut eile.

4. Sagedus (Frequency): Sagedusmäärsõna paikneb tavaliselt põhiverbi ees. Alus + sagedusmäärsõna + tegusõna. I often read books. — Ai ofən riid buks. — Ma loen sageli raamatuid.

5. Sagedus + be (Frequency + be): Sagedusmäärsõna paikneb pärast verbi be. Alus + be-tegusõna + sagedusmäärsõna. He is always happy. — Hii iz olweiz hæpi. — Ta on alati õnnelik.

6. Sagedus + abitegusõna (Frequency + auxiliary): Sagedusmäärsõna paikneb pärast esimest abitegusõna. Alus + abitegusõna + sagedusmäärsõna + tegusõna. I have never seen it. — Ai hæv nevər siin it. — Ma pole seda kunagi näinud.

7. Määr (Degree): Määramäärsõna paikneb selle omadussõna või määrsõna ees, mida see täpsustab. Alus + määramäärsõna + omadussõna/määrsõna. It is very good. — It iz veri gud. — See on väga hea.

8. Määr + tegusõna (Degree + verb): Määramäärsõna võib paikneda tegusõna ees või järel, olenevalt kasutatavast määrsõnast. Alus + tegusõna + määrsõna. I really like it. — Ai rieli laik it. — See meeldib mulle tõesti.

9. Lausmäärsõna (Sentence adverb): See võib paikneda lause alguses, keskel või lõpus ning väljendab kõneleja suhtumist kogu lausesse. Määrsõna + lause. Fortunately, I won. — Fortšənətli, ai wan. — Õnneks võitsin ma.

10. Kommentaarimäärsõna (Comment adverb): See paikneb tavaliselt lause alguses ja väljendab kõneleja arvamust või kommentaari. Määrsõna + lause. Honestly, I don't know. — Onəstli, ai dount nou. — Ausalt öeldes ma ei tea.

11. Ühendav määrsõna (Linking adverb): See paikneb tavaliselt lause alguses või keskel ning ühendab kaks mõtet või lauset. Lause + ühendav määrsõna + lause. I was tired; however, I worked. — Ai wəz taiərd; hauevər, ai vörkt. — Ma olin väsinud, kuid töötasin siiski.

12. Suund (Direction): Suunamäärsõna paikneb pärast tegusõna või sihitist. Alus + tegusõna + sihitis + suunamäärsõna. She went outside. — Shii went autsaid. — Ta läks õue.

13. Täpne sagedus (Definite frequency): Täpse sageduse väljend võib paikneda lause alguses või lõpus. Ajamäärus + lause. I go there every day. — Ai gou dheər evri dei. — Ma käin seal iga päev.

14. Kestus (Duration): Kestust väljendav fraas paikneb tavaliselt lause lõpus. Alus + tegusõna + sihitis + kestus. I studied for two hours. — Ai stadid for tuu auərz. — Ma õppisin kaks tundi.

15. Eesmärk (Purpose): Eesmärki väljendav fraas paikneb tavaliselt lause lõpus ja selgitab tegevuse põhjust. Lause + eesmärk. I went there to study. — Ai went dheər tuu stadi. — Ma läksin sinna õppima.

KAUDNE SIHITIS (INDIRECT OBJECT)

# — Tüüp — Konstruktsioon — Konstruktsiooni hääldus — Näide — Näite hääldus — Tõlge

1. Kaudne sihitis enne otsest sihitist — Alus + tegusõna + kaudne sihitis + otsene sihitis — Sabjekt + vörb + indairəkt objekt + dairəkt objekt — I gave him a book. — Ai geiv him ə buk — Ma andsin talle raamatu.

2. Otsene sihitis + to + kaudne sihitis — Alus + tegusõna + otsene sihitis + to + kaudne sihitis — Sabjekt + vörb + dairəkt objekt + tuu + indairəkt objekt — I gave a book to him. — Ai geiv ə buk tuu him — Ma andsin raamatu talle.

3. Kaudne sihitis enne otsest sihitist — Alus + tegusõna + kaudne sihitis + otsene sihitis — Sabjekt + vörb + indairəkt objekt + dairəkt objekt — She sent me a letter. — Shii sent mii ə letər — Ta saatis mulle kirja.

4. Otsene sihitis + to + kaudne sihitis — Alus + tegusõna + otsene sihitis + to + kaudne sihitis — Sabjekt + vörb + dairəkt objekt + tuu + indairəkt objekt — She sent a letter to me. — Shii sent ə letər tuu mii — Ta saatis kirja mulle.

5. Kaudne sihitis enne otsest sihitist koos for-iga — Alus + tegusõna + kaudne sihitis + otsene sihitis — Sabjekt + vörb + indairəkt objekt + dairəkt objekt — I bought her a gift. — Ai bot hər ə gift — Ma ostsin talle kingituse.

6. Otsene sihitis + for + kaudne sihitis — Alus + tegusõna + otsene sihitis + for + kaudne sihitis — Sabjekt + vörb + dairəkt objekt + for + indairəkt objekt — I bought a gift for her. — Ai bot ə gift for hər — Ma ostsin talle kingituse.

7. Kaudse sihitise passiiv — Kaudne sihitis + be + verbi kolmas vorm + otsene sihitis — Indairəkt objekt + bii + vii thörd form + dairəkt objekt — He was given a book. — Hii wəz givən ə buk — Talle anti raamat.

8. Otsese sihitise passiiv + to + kaudne sihitis — Otsene sihitis + be + verbi kolmas vorm + to + kaudne sihitis — Dairəkt objekt + bii + vii thörd form + tuu + indairəkt objekt — A book was given to him. — Ə buk wəz givən tuu him — Raamat anti talle.

9. Küsimus kaudse sihitise kohta — Küsisõna + abitegusõna + alus + tegusõna + otsene sihitis + to? — Huu + duu/daz/did + sabjekt + vörb + dairəkt objekt + tuu? — Who did you give it to? — Huu did juu giv it tuu? — Kellele sa selle andsid?

10. Ametlik küsimus kaudse sihitise kohta — To whom + abitegusõna + alus + tegusõna + otsene sihitis? — Tuu huum + oksiljəri + sabjekt + vörb + dairəkt objekt? — To whom did you give it? — Tuu huum did juu giv it? — Kellele sa selle andsid?

OMASTAV KÄÄNE / KUULUVUS (GENITIVE)

# — Tüüp — Konstruktsioon — Konstruktsiooni hääldus — Näide — Näite hääldus — Tõlge

1. Ainsuse omastav — Nimisõna + 's + nimisõna — Naun + iz + naun — John's car — Džonz kaar — Johni auto.

2. Kuuluvuse väljendamine of abil — Nimisõna + of + nimisõna — Naun + əv + naun — the car of John — Dhə kaar əv Džon — Johni auto.

3. Korrapärase mitmuse omastav — Mitmuse nimisõna + ' + nimisõna — Plurəl naun + apostrofi + naun — students' books — Stjuudənts buks — Õpilaste raamatud.

4. Ebakorrapärase mitmuse omastav — Nimisõna + 's + nimisõna — Naun + iz + naun — children's toys — Tšildrənz toiz — Laste mänguasjad.

5. Kuuluvuse väljendamine of abil — Nimisõna + of + nimisõna — Naun + əv + naun — the roof of the house — Dhə ruuf əv dhə haus — Maja katus.

6. Omastav määraja — Omastav määraja + nimisõna — Pəzesiv ditörminer + naun — my car — Mai kaar — Minu auto.

7. Iseseisev omastav asesõna — Omastav asesõna — Pəzesiv prounoun — The car is mine. — Dhə kaar iz main — Auto on minu oma.

8. Omastav väljend — Nimisõna + of + iseseisev omastav asesõna — Naun + əv + pəzesiv prounoun — a friend of mine — Ə frend əv main — Üks minu sõber.

9. Aja omastav — Aega tähistav nimisõna + 's + nimisõna — Taim naun + iz + naun — today's news — Tədeiz njuuz — Tänased uudised.

10. Mitmuse ajaühiku omastav — Arvsõna + mõõtühik + ' + nimisõna — Njuumərəl + juunit + apostrofi + naun — two weeks' vacation — Tuu wiiks vəkeišən — Kahenädalane puhkus.

11. Küsimus kuuluvuse kohta — Whose + nimisõna? — Huuz + naun? — Whose book? — Huuz buk? — Kelle raamat?

12. Omastav relatiivlauses — Whose + nimisõna + lause — Huuz + naun + klooz — the man whose car... — Dhə mæn huuz kaar... — Mees, kelle auto...

13. Ühine omand — Esimene nimisõna + and + teine nimisõna + 's + nimisõna — Naun + ənd + naun + iz + naun — John and Mary's house — Džon ənd Määriz haus — Johni ja Mary ühine maja.

14. Eraldi omand — Esimene nimisõna + 's + and + teine nimisõna + 's + nimisõna — Naun + iz + ənd + naun + iz + naun — John's and Mary's houses — Džonz ənd Määriz hauziz — Johni ja Mary majad eraldi omandina.

ISESEISVAD OMastavad ASESÕNAD (INDEPENDENT POSSESSIVE PRONOUNS)

Isik — Omastav määraja — Omastava määraja hääldus — Iseseisev omastav asesõna — Omastava asesõna hääldus — Täislause näide — Näite hääldus — Tõlge

I = mina — my — mai — mine — main — This book is mine. — Dhis buk iz main — See raamat on minu oma.

you = sina/teie — your — joor — yours — joorz — This book is yours. — Dhis buk iz joorz — See raamat on sinu/teie oma.

he = tema — his — hiz — his — hiz — This book is his. — Dhis buk iz hiz — See raamat on tema oma.

she = tema — her — hər — hers — hərz — This book is hers. — Dhis buk iz hərz — See raamat on tema oma.

it = see — its — its — Tavaliselt puudub iseseisev omastav asesõna — — The dog hurt its leg. — Dhə dog hört its leg — Koer vigastas oma jalga.

we = meie — our — aur — ours — aurz — This book is ours. — Dhis buk iz aurz — See raamat on meie oma.

they = nemad — their — dheər — theirs — dheərz — This book is theirs. — Dhis buk iz dheərz — See raamat on nende oma.

The book is the boy's. = Raamat kuulub poisile.

The book is for the boy. = Raamat on poisile.

WAS GOING TO: kavatses tegema hakata / pidi tegema

Asesõna — Konstruktsioon — Konstruktsiooni hääldus — Näide — Näite hääldus — Tähendus

I = mina — Mina + was going to + tegusõna — Ai + wəz gouing tuu + vörb — I was going to eat. — Ai wəz gouing tuu iit — Ma kavatsesin süüa.

you = sina/teie — Sina + were going to + tegusõna — Juu + wör gouing tuu + vörb — You were going to eat. — Juu wör gouing tuu iit — Sa kavatsesid süüa.

he = tema — Tema + was going to + tegusõna — Hii + wəz gouing tuu + vörb — He was going to eat. — Hii wəz gouing tuu iit — Ta kavatses süüa.

she = tema — Tema + was going to + tegusõna — Shii + wəz gouing tuu + vörb — She was going to eat. — Shii wəz gouing tuu iit — Ta kavatses süüa.

it = see — See + was going to + tegusõna — It + wəz gouing tuu + vörb — It was going to rain. — It wəz gouing tuu rein — Oli oodata vihma.

we = meie — Meie + were going to + tegusõna — Wii + wör gouing tuu + vörb — We were going to eat. — Wii wör gouing tuu iit — Me kavatsesime süüa.

they = nemad — Nemad + were going to + tegusõna — Dheɪ + wör gouing tuu + vörb — They were going to eat. — Dhei wör gouing tuu iit — Nad kavatsesid süüa.

Was about to / were about to = oli just midagi tegemas või midagi juhtumas.

Was about to = miski oli kohe juhtumas või keegi oli kohe midagi tegemas.

Was supposed to = midagi pidi tehtama, kuid miski takistas seda või juhtus midagi muud.

I was supposed to clean up today, but due to the bad weather, I am not. = Ma pidin täna koristama, kuid halva ilma tõttu ma seda ei tee.

3 – Nimisõnad (NOUNS)

Eestikeelne mõiste — Konstruktsioon — Näide — Hääldus — Tähendus

Mitmus — Nimisõna + s — books — Buks — Raamatud

Mitmus — Nimisõna + es — boxes — Boksiz — Kastid

Ainsuse määratud vorm — the + nimisõna — the book — Dhə buk — See raamat

Mitmuse määratud vorm — the + mitmuse nimisõna — the books — Dhə buks — Need raamatud

Ainsuse umbmäärane vorm — a + nimisõna — a book — Ə buk — Üks raamat

Ainsuse umbmäärane vorm enne täishäälikuhäälikuga algavat sõna — an + nimisõna — an apple — Ən æpəl — Õun

Kaudne sihitis — Alus + tegusõna + kaudne sihitis + otsene sihitis — I give him the book. — Ai giv him dhə buk — Ma annan talle raamatu.

Kaudne sihitis koos to-ga — Alus + tegusõna + otsene sihitis + to + kaudne sihitis — I give the book to him. — Ai giv dhə buk tuu him — Ma annan raamatu talle.

Kuuluvus — Omaniku nimisõna + 's + omandatav nimisõna — John's car — Džonz kaar — Johni auto

Mitmuse omastav — Mitmuse omaniku nimisõna + apostroof + omandatav nimisõna — the boys' books — Dhə boiz buks — Poiste raamatud

Kuuluvus of abil — Omandatav nimisõna + of + omaniku nimisõna — the door of the house — Dhə door əv dhə haus — Maja uks

Sõna lõpp — Mida lisame? — Näide — Hääldus

Enamik sõnu — -s — book → books — Buk → buks

s — -es — bus → buses — Bas → basiz

ss — -es — class → classes — Klaas → klaasiz

sh — -es — dish → dishes — Dish → dishiz

ch — -es — watch → watches — Wotš → wotšiz

x — -es — box → boxes — Boks → boksiz

z — -es — quiz → quizzes — Kwiz → kwiziz

Kaashäälik + y — -ies — baby → babies — Beibi → beibiz

Täishäälik + y — -s — boy → boys — Boi → boiz

Mõned f/fe-lõpulised sõnad — -ves — knife → knives — Naif → naivz

Mõned f/fe-lõpulised sõnad — -s — roof → roofs — Ruuf → ruufs

Kui nimisõna on loendatav ja ainsuses, kasutatakse tavaliselt määravat the-vormi või umbmääraseid artikleid a/an. Mitmuse korral võib artikli ära jätta, kui mõeldakse asju üldiselt.

KAUDNE SIHITIS (INDIRECT OBJECT)

Inglise keeles on kaudse sihitise paigutamiseks kolm põhilist võimalust:

1. Subject + Verb + Indirect Object + Direct Object

I give a boy a book. = Ma annan poisile raamatu.

2. Subject + Verb + Direct Object + to + Indirect Object

I give a book to a boy. = Ma annan raamatu poisile.

3. Subject + Verb + to + Indirect Object + Direct Object

I give to a boy a book. = Ma annan poisile raamatu.

See konstruktsioon kõlab tänapäeva inglise keeles ebatavaliselt. Esimest ja teist konstruktsiooni kasutatakse sagedamini.

OMASTAV KÄÄNE / KUULUVUS (GENITIVE)

Inglise keeles väljendatakse kuuluvust kahel põhilisel viisil:

1. Owner's + Possession

The boy's book = Poisi raamat.

2. Possession + of + Owner

The book of the boy = Poisi raamat.

3- omadussõnad (OMADUSSÕNAD)

Tüüp eesti keeles Gрамmatiline vorm eesti keeles Vormi hääldus eesti keeles Näide Hääldus eesti keeles Tähendus

Kirjeldav omadussõna omadussõna + nimisõna ədžiktiv + naun a beautiful house ə bjūtifəl haus ilus maja

Hulgamäärsõnaline omadussõna hulgamäärsõna + nimisõna kwontəti + naun many books meni buks palju raamatuid

Arvsõnaline omadussõna arvsõna + nimisõna nambər + naun three books thrii buks kolm raamatut

Näitav omadussõna this/that/these/those + nimisõna dis/dæt/diiz/douz + naun this book dis buk see raamat

Omastav omadussõna my/your/his/her/its/our/their + nimisõna mai/jor/hiz/hör/its/aur/dher + naun my car mai kar minu auto

Küsiv omadussõna which/what/whose + nimisõna witš/wot/huuz + naun which book? witš buk? milline raamat?

Umbmäärane omadussõna some + nimisõna sam + naun some books sam buks mõned raamatud

Jaotav omadussõna each/every/either/neither + nimisõna iitš/evri/aither/naither + naun each student iitš stjuudənt iga õpilane

Pärisnimest tuletatud omadussõna pärisnimi → omadussõna proper naun → ədžiktiv English language ingliš længwidž inglise keel

Liitomadussõna sõna + sõna wörd + wörd a well-known actor ə wel-noun æktər tuntud näitleja

Kesksõnast moodustatud omadussõna V-ing / V-ed vii-ing / vii-ed a boring movie ə boring muuvii igav film

Võrdlev omadussõna omadussõna + -er / more + omadussõna ədžiktiv + ər / mor + ədžiktiv bigger house bigər haus suurem maja

Ülivõrre omadussõna + -est / most + omadussõna ədžiktiv + ist / moust + ədžiktiv the biggest house dhə bigist haus kõige suurem maja

Koondatud omadussõnad omadussõna + koma + omadussõna + nimisõna ədžiktiv + komə + ədžiktiv + naun a long, difficult journey ə long, difikəlt džörni pikk ja raske teekond

Omadussõna enne nimisõna omadussõna + nimisõna ədžiktiv + naun a red car ə red kar punane auto

Öeldistäiteline omadussõna alus + be + omadussõna sabjekt + bii + ədžiktiv The car is red. dhə kar iz red Auto on punane.

Omadussõna pärast nimisõna nimisõna + omadussõna naun + ədžiktiv something interesting samthing intrəsting midagi huvitavat

Iseseisev omadussõna omadussõna ədžiktiv perfect pörfikt täiuslik

Rõhutav omadussõna omadussõna + nimisõna ədžiktiv + naun my own car mai oun kar minu enda auto

Hüüatuslik omadussõna what + omadussõna + nimisõna wot + ədžiktiv + naun What a beautiful day! wot ə bjūtifəl dei! Milline ilus päev!

1. Lihtolevik — Present Simple

Vorm: alus + am/is/are + öeldistäide

Vormi hääldus: sabjekt + æm/iz/ar + komplimənt

Asesõna Vorm Näide Hääldus eesti keeles Tähendus

I I am I am happy. ai æm hæpi Ma olen õnnelik.

You You are You are happy. juu ar hæpi Sa oled õnnelik.

He He is He is happy. hii iz hæpi Ta on õnnelik.

She She is She is happy. shii iz hæpi Ta on õnnelik.

It It is It is cold. it iz kould On külm.

We We are We are happy. wii ar hæpi Me oleme õnnelikud.

You You are You are happy. juu ar hæpi Te olete õnnelikud.

They They are They are happy. dhei ar hæpi Nad on õnnelikud.

2. Lihtminevik — Past Simple

Vorm: alus + was/were + öeldistäide

Vormi hääldus: sabjekt + woz/wör + komplimənt

Asesõna Vorm Näide Hääldus eesti keeles Tähendus

I I was I was happy. ai woz hæpi Ma olin õnnelik.

You You were You were happy. juu wör hæpi Sa olid õnnelik.

He He was He was happy. hii woz hæpi Ta oli õnnelik.

She She was She was happy. shii woz hæpi Ta oli õnnelik.

It It was It was cold. it woz kould Oli külm.

We We were We were happy. wii wör hæpi Me olime õnnelikud.

You You were You were happy. juu wör hæpi Te olite õnnelikud.

They They were They were happy. dhei wör hæpi Nad olid õnnelikud.

3. Lihttulevik — Future Simple

Vorm: alus + will be + öeldistäide

Vormi hääldus: sabjekt + wil bii + komplimənt

Asesõna Vorm Näide Hääldus eesti keeles Tähendus

I I will be I will be happy. ai wil bii hæpi Ma olen õnnelik.

You You will be You will be happy. juu wil bii hæpi Sa oled õnnelik.

He He will be He will be happy. hii wil bii hæpi Ta on õnnelik.

She She will be She will be happy. shii wil bii hæpi Ta on õnnelik.

It It will be It will be cold. it wil bii kould Saab olema külm.

We We will be We will be happy. wii wil bii hæpi Me oleme õnnelikud.

You You will be You will be happy. juu wil bii hæpi Te olete õnnelikud.

They They will be They will be happy. dhei wil bii hæpi Nad on õnnelikud.

4. Kestev olevik — Present Continuous

Vorm: alus + am/is/are being + öeldistäide

Vormi hääldus: sabjekt + æm/iz/ar biiing + komplimənt

Asesõna Vorm Näide Hääldus eesti keeles Tähendus

I I am being I am being careful. ai æm biiing kerfəl Ma käitun ettevaatlikult.

You You are being You are being careful. juu ar biiing kerfəl Sa käitud ettevaatlikult.

He He is being He is being careful. hii iz biiing kerfəl Ta käitub ettevaatlikult.

She She is being She is being careful. shii iz biiing kerfəl Ta käitub ettevaatlikult.

It It is being It is being repaired. it iz biiing riperd Seda parandatakse.

We We are being We are being careful. wii ar biiing kerfəl Me käitume ettevaatlikult.

You You are being You are being careful. juu ar biiing kerfəl Te käitute ettevaatlikult.

They They are being They are being careful. dhei ar biiing kerfəl Nad käituvad ettevaatlikult.

5. Kestev minevik — Past Continuous

Vorm: alus + was/were being + öeldistäide

Vormi hääldus: sabjekt + woz/wör biiing + komplimənt

Asesõna Vorm Näide Hääldus eesti keeles Tähendus

I I was being I was being careful. ai woz biiing kerfəl Ma käitusin ettevaatlikult.

You You were being You were being careful. juu wör biiing kerfəl Sa käitusid ettevaatlikult.

He He was being He was being careful. hii woz biiing kerfəl Ta käitus ettevaatlikult.

She She was being She was being careful. shii woz biiing kerfəl Ta käitus ettevaatlikult.

It It was being It was being repaired. it woz biiing riperd Seda parandati.

We We were being We were being careful. wii wör biiing kerfəl Me käitusime ettevaatlikult.

You You were being You were being careful. juu wör biiing kerfəl Te käitusite ettevaatlikult.

They They were being They were being careful. dhei wör biiing kerfəl Nad käitusid ettevaatlikult.

6. Kestev tulevik — Future Continuous

Vorm: alus + will be being + öeldistäide

Vormi hääldus: sabjekt + wil bii biiing + komplimənt

Asesõna Näide Hääldus eesti keeles Tähendus

I I will be being careful. ai wil bii biiing kerfəl Ma käitun tulevikus ettevaatlikult.

You You will be being careful. juu wil bii biiing kerfəl Sa käitud tulevikus ettevaatlikult.

He He will be being careful. hii wil bii biiing kerfəl Ta käitub tulevikus ettevaatlikult.

She She will be being careful. shii wil bii biiing kerfəl Ta käitub tulevikus ettevaatlikult.

It It will be being repaired. it wil bii biiing riperd Seda hakatakse parandama.

We We will be being careful. wii wil bii biiing kerfəl Me käitume tulevikus ettevaatlikult.

You You will be being careful. juu wil bii biiing kerfəl Te käitute tulevikus ettevaatlikult.

They They will be being careful. dhei wil bii biiing kerfəl Nad käituvad tulevikus ettevaatlikult.

See ajavorm on grammatiliselt võimalik, kuid loomulikus inglise keeles väga haruldane.

7. Täisminevik — Present Perfect

Vorm: alus + have/has been + öeldistäide

Vormi hääldus: sabjekt + hæv/hæz bin + komplimənt

Asesõna Näide Hääldus eesti keeles Tähendus

I I have been happy. ai hæv bin hæpi Ma olen olnud õnnelik.

You You have been happy. juu hæv bin hæpi Sa oled olnud õnnelik.

He He has been happy. hii hæz bin hæpi Ta on olnud õnnelik.

She She has been happy. shii hæz bin hæpi Ta on olnud õnnelik.

It It has been cold. it hæz bin kould On olnud külm.

We We have been happy. wii hæv bin hæpi Me oleme olnud õnnelikud.

You You have been happy. juu hæv bin hæpi Te olete olnud õnnelikud.

They They have been happy. dhei hæv bin hæpi Nad on olnud õnnelikud.

8. Enneminevik — Past Perfect

Vorm: alus + had been + öeldistäide

Vormi hääldus: sabjekt + hæd bin + komplimənt

Asesõna Näide Hääldus eesti keeles Tähendus

I I had been happy. ai hæd bin hæpi Ma olin olnud õnnelik.

You You had been happy. juu hæd bin hæpi Sa olid olnud õnnelik.

He He had been happy. hii hæd bin hæpi Ta oli olnud õnnelik.

She She had been happy. shii hæd bin hæpi Ta oli olnud õnnelik.

It It had been cold. it hæd bin kould Oli olnud külm.

We We had been happy. wii hæd bin hæpi Me olime olnud õnnelikud.

You You had been happy. juu hæd bin hæpi Te olite olnud õnnelikud.

They They had been happy. dhei hæd bin hæpi Nad olid olnud õnnelikud.

9. Tuleviku täisminevik — Future Perfect

Vorm: alus + will have been + öeldistäide

Vormi hääldus: sabjekt + wil hæv bin + komplimənt

Asesõna Näide Hääldus eesti keeles Tähendus

I I will have been happy. ai wil hæv bin hæpi Ma olen selleks ajaks olnud õnnelik.

You You will have been happy. juu wil hæv bin hæpi Sa oled selleks ajaks olnud õnnelik.

He He will have been happy. hii wil hæv bin hæpi Ta on selleks ajaks olnud õnnelik.

She She will have been happy. shii wil hæv bin hæpi Ta on selleks ajaks olnud õnnelik.

It It will have been cold. it wil hæv bin kould Selleks ajaks on olnud külm.

We We will have been happy. wii wil hæv bin hæpi Me oleme selleks ajaks olnud õnnelikud.

You You will have been happy. juu wil hæv bin hæpi Te olete selleks ajaks olnud õnnelikud.

They They will have been happy. dhei wil hæv bin hæpi Nad on selleks ajaks olnud õnnelikud.

10. Kestev täisminevik — Present Perfect Continuous

Vorm: alus + have/has been being + öeldistäide

Vormi hääldus: sabjekt + hæv/hæz bin biiing + komplimənt

Asesõna Näide Hääldus eesti keeles Tähendus

I I have been being careful. ai hæv bin biiing kerfəl Olen kogu selle aja ettevaatlikult käitunud.

You You have been being careful. juu hæv bin biiing kerfəl Oled kogu selle aja ettevaatlikult käitunud.

He He has been being careful. hii hæz bin biiing kerfəl Ta on kogu selle aja ettevaatlikult käitunud.

She She has been being careful. shii hæz bin biiing kerfəl Ta on kogu selle aja ettevaatlikult käitunud.

It It has been being repaired. it hæz bin biiing riperd Seda on kogu selle aja parandatud.

We We have been being careful. wii hæv bin biiing kerfəl Me oleme kogu selle aja ettevaatlikult käitunud.

You You have been being careful. juu hæv bin biiing kerfəl Te olete kogu selle aja ettevaatlikult käitunud.

They They have been being careful. dhei hæv bin biiing kerfəl Nad on kogu selle aja ettevaatlikult käitunud.

11. Ennemineviku kestev vorm — Past Perfect Continuous

Vorm: alus + had been being + öeldistäide

Vormi hääldus: sabjekt + hæd bin biiing + komplimənt

Asesõna Näide Hääldus eesti keeles Tähendus

I I had been being careful. ai hæd bin biiing kerfəl Olin enne seda ettevaatlikult käitunud.

You You had been being careful. juu hæd bin biiing kerfəl Olid enne seda ettevaatlikult käitunud.

He He had been being careful. hii hæd bin biiing kerfəl Ta oli enne seda ettevaatlikult käitunud.

She She had been being careful. shii hæd bin biiing kerfəl Ta oli enne seda ettevaatlikult käitunud.

It It had been being repaired. it hæd bin biiing riperd Seda oli enne seda parandatud.

We We had been being careful. wii hæd bin biiing kerfəl Me olime enne seda ettevaatlikult käitunud.

You You had been being careful. juu hæd bin biiing kerfəl Te olite enne seda ettevaatlikult käitunud.

They They had been being careful. dhei hæd bin biiing kerfəl Nad olid enne seda ettevaatlikult käitunud.

12. Tuleviku täismineviku kestev vorm — Future Perfect Continuous

Vorm: alus + will have been being + öeldistäide

Vormi hääldus: sabjekt + wil hæv bin biiing + komplimənt

Asesõna Näide Hääldus eesti keeles Tähendus

I I will have been being careful. ai wil hæv bin biiing kerfəl Olen selleks ajaks pikemat aega ettevaatlikult käitunud.

You You will have been being careful. juu wil hæv bin biiing kerfəl Oled selleks ajaks pikemat aega ettevaatlikult käitunud.

He He will have been being careful. hii wil hæv bin biiing kerfəl Ta on selleks ajaks pikemat aega ettevaatlikult käitunud.

She She will have been being careful. shii wil hæv bin biiing kerfəl Ta on selleks ajaks pikemat aega ettevaatlikult käitunud.

It It will have been being repaired. it wil hæv bin biiing riperd Seda on selleks ajaks pikemat aega parandatud.

We We will have been being careful. wii wil hæv bin biiing kerfəl Me oleme selleks ajaks pikemat aega ettevaatlikult käitunud.

You You will have been being careful. juu wil hæv bin biiing kerfəl Te olete selleks ajaks pikemat aega ettevaatlikult käitunud.

They They will have been being careful. dhei wil hæv bin biiing kerfəl Nad on selleks ajaks pikemat aega ettevaatlikult käitunud.

4- Asesõnad (PRONOUNS)

1. Isikulised asesõnad — kõik põhivormid

Kääne / mõiste Estoniakeelne nimetus Nimetuse hääldus inglise keeles Asesõna Hääldus bengali kirjapildis Tähendus

Nimetav kääne Aluse asesõna Subjektipronooun I ai mina

Nimetav kääne Aluse asesõna Subjektipronooun you ju sina / teie

Nimetav kääne Aluse asesõna Subjektipronooun he hii tema (meessoost)

Nimetav kääne Aluse asesõna Subjektipronooun she shii tema (naissoost)

Nimetav kääne Aluse asesõna Subjektipronooun it it see (asjade ja loomade kohta)

Nimetav kääne Aluse asesõna Subjektipronooun we wii meie

Nimetav kääne Aluse asesõna Subjektipronooun they dhei nemad / need

Näited

Asesõna Näitelause Hääldus bengali kirjapildis Tähendus

I I read. ai riid Ma loen.

you You work. ju wöörk Sina töötad. / Teie töötate.

he He sleeps. hii sliips Tema magab.

she She cooks. shii kuks Tema teeb süüa.

it It works. it wöörks See töötab.

we We study. wii stadi Me õpime.

they They live here. dhei liv hir Nad elavad siin.

2. Sihilised asesõnad

Neid kasutatakse otsese ja kaudse sihitisena.

Mõiste Estoniakeelne nimetus Nimetuse hääldus inglise keeles Asesõna Hääldus bengali kirjapildis Tähendus

Sihitise vorm Sihiline asesõna Objektipronooun me mii mind / mulle

Sihitise vorm Sihiline asesõna Objektipronooun you ju sind / sulle / teid / teile

Sihitise vorm Sihiline asesõna Objektipronooun him him teda / talle (meessoost)

Sihitise vorm Sihiline asesõna Objektipronooun her höör teda / talle (naissoost)

Sihitise vorm Sihiline asesõna Objektipronooun it it seda / sellele

Sihitise vorm Sihiline asesõna Objektipronooun us as meid / meile

Sihitise vorm Sihiline asesõna Objektipronooun them dhem neid / neile

Näited

Näitelause Hääldus bengali kirjapildis Tähendus

She called me. shii koold mii Ta helistas mulle.

I saw you. ai soo ju Ma nägin sind / teid.

We helped him. wii helpt him Me aitasime teda.

I know her. ai nou höör Ma tunnen teda.

I bought it. ai boot it Ma ostsin selle.

He invited us. hii invaitid as Ta kutsus meid.

She called them. shii koold dhem Ta helistas neile.

3. Omastavad asesõnad enne nimisõna

Neid kasutatakse tavaliselt nimisõna ees omastava omadussõnalise asesõnana.

Mõiste Struktuur eesti keeles Struktuuri hääldus inglise keeles Asesõna Hääldus bengali kirjapildis Tähendus

Omastav my + nimisõna mai + naun my mai minu

Omastav your + nimisõna joor + naun your joor sinu / teie

Omastav his + nimisõna hiz + naun his hiz tema (meessoost)

Omastav her + nimisõna höör + naun her höör tema (naissoost)

Omastav its + nimisõna its + naun its its selle

Omastav our + nimisõna auer + naun our auer meie

Omastav their + nimisõna dheir + naun their dheir nende

Näited

Näitelause Hääldus bengali kirjapildis Tähendus

My book is new. mai buk iz njuu Minu raamat on uus.

Your car is fast. joor kaar iz faast Sinu auto on kiire.

His house is big. hiz haus iz big Tema maja on suur.

Her phone is new. höör foun iz njuu Tema telefon on uus.

Its color is beautiful. its kaler iz bjutiiful Selle värv on ilus.

Our teacher is nice. auer tiitšer iz nais Meie õpetaja on tore.

Their house is large. dheir haus iz laadž Nende maja on suur.

4. Iseseisvad omastavad asesõnad

Neid kasutatakse ilma järgneva nimisõnata.

Mõiste Struktuur eesti keeles Struktuuri hääldus inglise keeles Asesõna Hääldus bengali kirjapildis Tähendus

Iseseisev omastav mine main mine main minu oma

Iseseisev omastav yours joorz yours joorz sinu oma / teie oma

Iseseisev omastav his hiz his hiz tema oma (meessoost)

Iseseisev omastav hers hörz hers hörz tema oma (naissoost)

Iseseisev omastav ours auerz ours auerz meie oma

Iseseisev omastav theirs dheirz theirs dheirz nende oma

Märkus: inglise keeles ei kasutata tavaliselt sõna it iseseisva omastava asesõnana.

Näited

Näitelause Hääldus bengali kirjapildis Tähendus

This book is mine. dhis buk iz main See raamat on minu oma.

The car is yours. dhe kaar iz joorz Auto on sinu oma.

The house is his. dhe haus iz hiz Maja on tema oma.

The bag is hers. dhe bag iz höörz Kott on tema oma.

The room is ours. dhe ruum iz auerz Tuba on meie oma.

The books are theirs. dhe buks aar dheirz Raamatud on nende omad.

5. Enesekohased asesõnad

Neid kasutatakse siis, kui tegevus on suunatud tagasi tegijale endale.

Mõiste Struktuur eesti keeles Struktuuri hääldus inglise keeles Asesõna Hääldus bengali kirjapildis Tähendus

Enesekohane my + self mai + self myself mai self iseennast

Enesekohane your + self joor + self yourself joor self iseennast

Enesekohane him + self him + self himself him self iseennast (meessoost)

Enesekohane her + self höör + self herself höör self iseennast (naissoost)

Enesekohane it + self it + self itself it self iseennast (asjade ja loomade kohta)

Enesekohane our + selves auer + selvz ourselves auer selvz iseennast (meie kohta)

Enesekohane your + selves joor + selvz yourselves joor selvz iseennast (teie kohta)

Enesekohane them + selves dhem + selvz themselves dhem selvz iseennast (nende kohta)

Näited

Näitelause Hääldus bengali kirjapildis Tähendus

I hurt myself. ai höört mai self Ma tegin endale haiget.

You did it yourself. ju did it joor self Sa tegid seda ise.

He introduced himself. hii introdjuust him self Ta tutvustas ennast.

She taught herself English. shii toot höör self ingliš Ta õppis inglise keele ise selgeks.

The machine turned itself off. dhe mäšiin törnd it self of Masin lülitus ise välja.

We enjoyed ourselves. wii indžoid auer selvz Meil oli tore.

They introduced themselves. dhei introdjuust dhem selvz Nad tutvustasid ennast.

6. Näitavad asesõnad

Mõiste Struktuur eesti keeles Struktuuri hääldus inglise keeles Asesõna Hääldus bengali kirjapildis Tähendus

Näitav asesõna, ainsus, lähedal this dhis this dhis see

Näitav asesõna, ainsus, kaugel that dhät that dhät too

Näitav asesõna, mitmus, lähedal these dhiiz these dhiiz need

Näitav asesõna, mitmus, kaugel those dhouz those dhouz need seal / nood

Näited

This is my book.

dhis iz mai buk.

See on minu raamat.

That is your car.

dhät iz joor kaar.

Too on sinu auto.

These are my shoes.

dhiiz aar mai šuuz.

Need on minu kingad.

Those are their houses.

dhouz aar dheir hauziz.

Nood on nende majad.

7. Küsivad asesõnad

Mõiste Struktuur eesti keeles Struktuuri hääldus inglise keeles Asesõna Hääldus bengali kirjapildis Tähendus

Küsisõna isiku kohta who huu who huu kes?

Küsisõna isiku kohta sihitise vormis whom huum whom huum keda? / kellele?

Küsisõna omandi kohta whose huuz whose huuz kelle oma?

Küsisõna asja või valiku kohta what wot what wot mis?

Küsisõna valiku kohta which witš which witš milline? / kumb?

Näited

Who called you?

huu koold juu?

Kes sulle helistas?

Whom did you see?

huum did juu sii?

Keda sa nägid?

Whose is this?

huuz iz dhis?

Kelle oma see on?

What happened?

wot häpend?

Mis juhtus?

Which is yours?

witš iz joorz?

Milline neist on sinu oma?

8. Siduvad asesõnad

Mõiste Struktuur eesti keeles Struktuuri hääldus inglise keeles Asesõna Hääldus bengali kirjapildis Tähendus

Inimese kohta who huu who huu kes / kes see

Inimese kohta sihitise vormis whom huum whom huum keda / kellele

Omandi kohta whose huuz whose huuz kelle oma / kelle

Asjade ja loomade kohta which witš which witš mis / milline

Inimeste ja asjade kohta that dhät that dhät kes / mis / see, kes

Näited

The man who works here is my brother.

dhe män huu wöörks hir iz mai bradher.

Mees, kes siin töötab, on minu vend.

The book which I bought is interesting.

dhe buk witš ai boot iz intristing.

Raamat, mille ma ostsin, on huvitav.

The girl whose car was stolen called the police.

dhe göörl huuz kaar woz stoulen koold dhe poliis.

Tüdruk, kelle auto varastati, helistas politseisse.

9. Umbmäärased asesõnad

Neid kasutatakse inimeste ja asjade kohta, kui neid ei täpsustata.

Mõiste Asesõna Hääldus bengali kirjapildis Tähendus

Umbmäärane isik someone sam wan keegi

Umbmäärane isik somebody sam badi keegi

Umbmäärane isik eitustes ja küsimustes anyone eni wan keegi / kas keegi

Umbmäärane isik eitustes ja küsimustes anybody eni badi keegi / kas keegi

Eitav asesõna no one nou wan mitte keegi

Eitav asesõna nobody nou badi mitte keegi

Kõik inimesed everyone evri wan kõik

Kõik inimesed everybody evri badi kõik

Umbmäärane asi something samthing midagi

Umbmäärane asi eitustes ja küsimustes anything eni thing midagi / ükskõik mis

Eitav asesõna nothing nathing eimidagi

Kõik asjad everything evri thing kõik

5- Ajavormid (VERB TENSES)

1. Lihtolevik

Kasutus: harjumused, faktid ja korduvad tegevused.

Struktuur: alus + tegusõna põhivorm (V1) + ...

Asesõna Lause Hääldus bengali kirjapildis Tähendus

I I work. ai wöörk Ma töötan.

you You work. ju wöörk Sina töötad.

he He works. hii wöörks Tema töötab.

she She works. shii wöörks Tema töötab.

it It works. it wöörks See töötab.

we We work. wii wöörk Me töötame.

you You work. ju wöörk Teie töötate.

they They work. dhei wöörk Nad töötavad.

Asesõnade he / she / it puhul lisatakse tegusõnale tavaliselt -s.

2. Lihtminevik

Kasutus: minevikus toimunud ja lõppenud tegevus.

Struktuur: alus + tegusõna minevikuvorm (V2) + ...

Asesõna Lause Hääldus bengali kirjapildis Tähendus

I I worked. ai wöörkt Ma töötasin.

you You worked. ju wöörkt Sina töötasid.

he He worked. hii wöörkt Tema töötas.

she She worked. shii wöörkt Tema töötas.

it It worked. it wöörkt See töötas.

we We worked. wii wöörkt Me töötasime.

you You worked. ju wöörkt Teie töötasite.

they They worked. dhei wöörkt Nad töötasid.

3. Lihttulevik

Kasutus: tulevikus toimuv tegevus.

Struktuur: alus + will + tegusõna põhivorm (V1)

Asesõna Lause Hääldus bengali kirjapildis Tähendus

I I will work. ai wil wöörk Ma töötan tulevikus.

you You will work. ju wil wöörk Sina töötad tulevikus.

he He will work. hii wil wöörk Tema töötab tulevikus.

she She will work. shii wil wöörk Tema töötab tulevikus.

it It will work. it wil wöörk See hakkab tööle.

we We will work. wii wil wöörk Me töötame tulevikus.

you You will work. ju wil wöörk Teie töötate tulevikus.

they They will work. dhei wil wöörk Nad töötavad tulevikus.

4. Kestev olevik

Kasutus: tegevus toimub praegu või käesoleval ajal.

Struktuur: alus + am/is/are + tegusõna -ing-vorm

Asesõna Lause Hääldus bengali kirjapildis Tähendus

I I am working. ai äm wöörking Ma töötan praegu.

you You are working. ju aar wöörking Sina töötad praegu.

he He is working. hii iz wöörking Tema töötab praegu.

she She is working. shii iz wöörking Tema töötab praegu.

it It is working. it iz wöörking See töötab praegu.

we We are working. wii aar wöörking Me töötame praegu.

you You are working. ju aar wöörking Teie töötate praegu.

they They are working. dhei aar wöörking Nad töötavad praegu.

5. Kestev minevik

Kasutus: tegevus oli minevikus teatud ajal pooleli.

Struktuur: alus + was/were + tegusõna -ing-vorm

Asesõna Lause Hääldus bengali kirjapildis Tähendus

I I was working. ai woz wöörking Ma töötasin sel ajal.

you You were working. ju wöör wöörking Sina töötasid sel ajal.

he He was working. hii woz wöörking Tema töötas sel ajal.

she She was working. shii woz wöörking Tema töötas sel ajal.

it It was working. it woz wöörking See töötas sel ajal.

we We were working. wii wöör wöörking Me töötasime sel ajal.

you You were working. ju wöör wöörking Teie töötasite sel ajal.

they They were working. dhei wöör wöörking Nad töötasid sel ajal.

6. Kestev tulevik

Kasutus: tegevus toimub tulevikus kindlal ajal ja on siis pooleli.

Struktuur: alus + will be + tegusõna -ing-vorm

Asesõna Lause Hääldus bengali kirjapildis Tähendus

I I will be working. ai wil bii wöörking Ma töötan sel ajal tulevikus.

you You will be working. ju wil bii wöörking Sina töötad sel ajal tulevikus.

he He will be working. hii wil bii wöörking Tema töötab sel ajal tulevikus.

she She will be working. shii wil bii wöörking Tema töötab sel ajal tulevikus.

it It will be working. it wil bii wöörking See töötab sel ajal tulevikus.

we We will be working. wii wil bii wöörking Me töötame sel ajal tulevikus.

you You will be working. ju wil bii wöörking Teie töötate sel ajal tulevikus.

they They will be working. dhei wil bii wöörking Nad töötavad sel ajal tulevikus.

7. Täisminevik

Kasutus: minevikus toimunud tegevus, millel on seos olevikuga, või tegevus, mis on toimunud määratlemata ajal.

Struktuur: alus + have/has + tegusõna kolmas vorm (V3)

Asesõna Lause Hääldus bengali kirjapildis Tähendus

I I have worked. ai häv wöörkt Ma olen töötanud.

you You have worked. ju häv wöörkt Sina oled töötanud.

he He has worked. hii häz wöörkt Tema on töötanud.

she She has worked. shii häz wöörkt Tema on töötanud.

it It has worked. it häz wöörkt See on töötanud.

we We have worked. wii häv wöörkt Me oleme töötanud.

you You have worked. ju häv wöörkt Teie olete töötanud.

they They have worked. dhei häv wöörkt Nad on töötanud.

8. Enneminevik

Kasutus: tegevus, mis oli toimunud enne teist minevikusündmust.

Struktuur: alus + had + tegusõna kolmas vorm (V3)

Asesõna Lause Hääldus bengali kirjapildis Tähendus

I I had worked. ai häd wöörkt Ma olin töötanud.

you You had worked. ju häd wöörkt Sina olid töötanud.

he He had worked. hii häd wöörkt Tema oli töötanud.

she She had worked. shii häd wöörkt Tema oli töötanud.

it It had worked. it häd wöörkt See oli töötanud.

we We had worked. wii häd wöörkt Me olime töötanud.

you You had worked. ju häd wöörkt Teie olite töötanud.

they They had worked. dhei häd wöörkt Nad olid töötanud.

9. Tuleviku täisminevik

Kasutus: tegevus, mis on tulevikus kindlaks hetkeks lõpetatud.

Struktuur: alus + will have + tegusõna kolmas vorm (V3)

Asesõna Lause Hääldus bengali kirjapildis Tähendus

I I will have worked. ai wil häv wöörkt Ma olen selleks ajaks töötanud.

you You will have worked. ju wil häv wöörkt Sina oled selleks ajaks töötanud.

he He will have worked. hii wil häv wöörkt Tema on selleks ajaks töötanud.

she She will have worked. shii wil häv wöörkt Tema on selleks ajaks töötanud.

it It will have worked. it wil häv wöörkt See on selleks ajaks töötanud.

we We will have worked. wii wil häv wöörkt Me oleme selleks ajaks töötanud.

you You will have worked. ju wil häv wöörkt Teie olete selleks ajaks töötanud.

they They will have worked. dhei wil häv wöörkt Nad on selleks ajaks töötanud.

10. Kestev täisminevik

Kasutus: minevikus alanud ja teatud ajani jätkunud tegevus, mis kestab olevikuni või mille kestust rõhutatakse.

Struktuur: alus + have/has been + tegusõna -ing-vorm

Asesõna Lause Hääldus bengali kirjapildis Tähendus

I I have been working. ai häv biin wöörking Ma olen juba mõnda aega töötanud.

you You have been working. ju häv biin wöörking Sina oled juba mõnda aega töötanud.

he He has been working. hii häz biin wöörking Tema on juba mõnda aega töötanud.

she She has been working. shii häz biin wöörking Tema on juba mõnda aega töötanud.

it It has been working. it häz biin wöörking See on juba mõnda aega töötanud.

we We have been working. wii häv biin wöörking Me oleme juba mõnda aega töötanud.

you You have been working. ju häv biin wöörking Teie olete juba mõnda aega töötanud.

they They have been working. dhei häv biin wöörking Nad on juba mõnda aega töötanud.

11. Kestev enneminevik

Kasutus: tegevus, mis oli kestnud teatud aja enne teist minevikusündmust.

Struktuur: alus + had been + tegusõna -ing-vorm

Asesõna Lause Hääldus bengali kirjapildis Tähendus

I I had been working. ai häd biin wöörking Ma olin juba mõnda aega töötanud.

you You had been working. ju häd biin wöörking Sina olid juba mõnda aega töötanud.

he He had been working. hii häd biin wöörking Tema oli juba mõnda aega töötanud.

she She had been working. shii häd biin wöörking Tema oli juba mõnda aega töötanud.

it It had been working. it häd biin wöörking See oli juba mõnda aega töötanud.

we We had been working. wii häd biin wöörking Me olime juba mõnda aega töötanud.

you You had been working. ju häd biin wöörking Teie olite juba mõnda aega töötanud.

they They had been working. dhei häd biin wöörking Nad olid juba mõnda aega töötanud.

12. Kestev tuleviku täisminevik

Kasutus: tegevus, mis on kestnud teatud aja kuni kindla hetkeni tulevikus.

Struktuur: alus + will have been + tegusõna -ing-vorm

Asesõna Lause Hääldus bengali kirjapildis Tähendus

I I will have been working. ai wil häv biin wöörking Ma olen selleks tulevikuhetkeks juba teatud aja töötanud.

you You will have been working. ju wil häv biin wöörking Sina oled selleks tulevikuhetkeks juba teatud aja töötanud.

he He will have been working. hii wil häv biin wöörking Tema on selleks tulevikuhetkeks juba teatud aja töötanud.

she She will have been working. shii wil häv biin wöörking Tema on selleks tulevikuhetkeks juba teatud aja töötanud.

it It will have been working. it wil häv biin wöörking See on selleks tulevikuhetkeks juba teatud aja töötanud.

we We will have been working. wii wil häv biin wöörking Me oleme selleks tulevikuhetkeks juba teatud aja töötanud.

you You will have been working. ju wil häv biin wöörking Teie olete selleks tulevikuhetkeks juba teatud aja töötanud.

they They will have been working. dhei wil häv biin wöörking Nad on selleks tulevikuhetkeks juba teatud aja töötanud.

6- Umbisikuline tegumood (PASSIVE VOICE)

1. Lihtoleviku umbisikuline tegumood

Struktuur: alus + am/is/are + tegusõna kolmas vorm (V3)

Struktuuri hääldus: sabjekt + äm/iz/aar + vii thrii

Asesõna Lause Hääldus bengali kirjapildis Tähendus

I I am written about. ai äm ritn äbaut Minust kirjutatakse.

you You are written about. ju aar ritn äbaut Sinust kirjutatakse.

he He is written about. hii iz ritn äbaut Temast kirjutatakse.

she She is written about. shii iz ritn äbaut Temast kirjutatakse.

it It is written about. it iz ritn äbaut Sellest kirjutatakse.

we We are written about. wii aar ritn äbaut Meist kirjutatakse.

you You are written about. ju aar ritn äbaut Teist kirjutatakse.

they They are written about. dhei aar ritn äbaut Nendest kirjutatakse.

Loomulikum näide:

The book is written in English.

dhe buk iz ritn in ingliš.

Raamat on kirjutatud inglise keeles.

2. Lihtmineviku umbisikuline tegumood

Struktuur: alus + was/were + tegusõna kolmas vorm (V3)

Struktuuri hääldus: sabjekt + woz/wöör + vii thrii

Asesõna Lause Hääldus bengali kirjapildis Tähendus

I I was invited. ai woz invaitid Mind kutsuti.

you You were invited. ju wöör invaitid Sind kutsuti.

he He was invited. hii woz invaitid Teda kutsuti.

she She was invited. shii woz invaitid Teda kutsuti.

it It was invited. it woz invaitid See kutsuti.

we We were invited. wii wöör invaitid Meid kutsuti.

you You were invited. ju wöör invaitid Teid kutsuti.

they They were invited. dhei wöör invaitid Nad kutsuti.

3. Lihttuleviku umbisikuline tegumood

Struktuur: alus + will be + tegusõna kolmas vorm (V3)

Struktuuri hääldus: sabjekt + wil bii + vii thrii

Asesõna Lause Hääldus bengali kirjapildis Tähendus

I I will be invited. ai wil bii invaitid Mind kutsutakse.

you You will be invited. ju wil bii invaitid Sind kutsutakse.

he He will be invited. hii wil bii invaitid Teda kutsutakse.

she She will be invited. shii wil bii invaitid Teda kutsutakse.

it It will be invited. it wil bii invaitid See kutsutakse.

we We will be invited. wii wil bii invaitid Meid kutsutakse.

you You will be invited. ju wil bii invaitid Teid kutsutakse.

they They will be invited. dhei wil bii invaitid Nad kutsutakse.

4. Kestva oleviku umbisikuline tegumood

Struktuur: alus + am/is/are being + tegusõna kolmas vorm (V3)

Struktuuri hääldus: sabjekt + äm/iz/aar biing + vii thrii

Asesõna Lause Hääldus bengali kirjapildis Tähendus

I I am being watched. ai äm biing wotšt Mind jälgitakse praegu.

you You are being watched. ju aar biing wotšt Sind jälgitakse praegu.

he He is being watched. hii iz biing wotšt Teda jälgitakse praegu.

she She is being watched. shii iz biing wotšt Teda jälgitakse praegu.

it It is being watched. it iz biing wotšt Seda jälgitakse praegu.

we We are being watched. wii aar biing wotšt Meid jälgitakse praegu.

you You are being watched. ju aar biing wotšt Teid jälgitakse praegu.

they They are being watched. dhei aar biing wotšt Neid jälgitakse praegu.

5. Kestva mineviku umbisikuline tegumood

Struktuur: alus + was/were being + tegusõna kolmas vorm (V3)

Struktuuri hääldus: sabjekt + woz/wöör biing + vii thrii

Asesõna Lause Hääldus bengali kirjapildis Tähendus

I I was being watched. ai woz biing wotšt Mind jälgiti sel ajal.

you You were being watched. ju wöör biing wotšt Sind jälgiti sel ajal.

he He was being watched. hii woz biing wotšt Teda jälgiti sel ajal.

she She was being watched. shii woz biing wotšt Teda jälgiti sel ajal.

it It was being watched. it woz biing wotšt Seda jälgiti sel ajal.

we We were being watched. wii wöör biing wotšt Meid jälgiti sel ajal.

you You were being watched. ju wöör biing wotšt Teid jälgiti sel ajal.

they They were being watched. dhei wöör biing wotšt Neid jälgiti sel ajal.

6. Kestva tuleviku umbisikuline tegumood

Struktuur: alus + will be being + tegusõna kolmas vorm (V3)

Struktuuri hääldus: sabjekt + wil bii biing + vii thrii

See vorm on tänapäeva inglise keeles väga haruldane.

Asesõna Lause Hääldus bengali kirjapildis Tähendus

I I will be being watched. ai wil bii biing wotšt Mind jälgitakse tulevikus kindlal ajal.

you You will be being watched. ju wil bii biing wotšt Sind jälgitakse tulevikus kindlal ajal.

he He will be being watched. hii wil bii biing wotšt Teda jälgitakse tulevikus kindlal ajal.

she She will be being watched. shii wil bii biing wotšt Teda jälgitakse tulevikus kindlal ajal.

it It will be being watched. it wil bii biing wotšt Seda jälgitakse tulevikus kindlal ajal.

we We will be being watched. wii wil bii biing wotšt Meid jälgitakse tulevikus kindlal ajal.

you You will be being watched. ju wil bii biing wotšt Teid jälgitakse tulevikus kindlal ajal.

they They will be being watched. dhei wil bii biing wotšt Neid jälgitakse tulevikus kindlal ajal.

7. Täismineviku umbisikuline tegumood

Struktuur: alus + have/has been + tegusõna kolmas vorm (V3)

Struktuuri hääldus: sabjekt + häv/häz biin + vii thrii

Asesõna Lause Hääldus bengali kirjapildis Tähendus

I I have been invited. ai häv biin invaitid Mind on kutsutud.

you You have been invited. ju häv biin invaitid Sind on kutsutud.

he He has been invited. hii häz biin invaitid Teda on kutsutud.

she She has been invited. shii häz biin invaitid Teda on kutsutud.

it It has been invited. it häz biin invaitid Seda on kutsutud.

we We have been invited. wii häv biin invaitid Meid on kutsutud.

you You have been invited. ju häv biin invaitid Teid on kutsutud.

they They have been invited. dhei häv biin invaitid Neid on kutsutud.

8. Ennemineviku umbisikuline tegumood

Struktuur: alus + had been + tegusõna kolmas vorm (V3)

Struktuuri hääldus: sabjekt + häd biin + vii thrii

Asesõna Lause Hääldus bengali kirjapildis Tähendus

I I had been invited. ai häd biin invaitid Mind oli kutsutud.

you You had been invited. ju häd biin invaitid Sind oli kutsutud.

he He had been invited. hii häd biin invaitid Teda oli kutsutud.

she She had been invited. shii häd biin invaitid Teda oli kutsutud.

it It had been invited. it häd biin invaitid Seda oli kutsutud.

we We had been invited. wii häd biin invaitid Meid oli kutsutud.

you You had been invited. ju häd biin invaitid Teid oli kutsutud.

they They had been invited. dhei häd biin invaitid Neid oli kutsutud.

9. Tuleviku täismineviku umbisikuline tegumood

Struktuur: alus + will have been + tegusõna kolmas vorm (V3)

Struktuuri hääldus: sabjekt + wil häv biin + vii thrii

Asesõna Lause Hääldus bengali kirjapildis Tähendus

I I will have been invited. ai wil häv biin invaitid Mind on selleks ajaks kutsutud.

you You will have been invited. ju wil häv biin invaitid Sind on selleks ajaks kutsutud.

he He will have been invited. hii wil häv biin invaitid Teda on selleks ajaks kutsutud.

she She will have been invited. shii wil häv biin invaitid Teda on selleks ajaks kutsutud.

it It will have been invited. it wil häv biin invaitid Seda on selleks ajaks kutsutud.

we We will have been invited. wii wil häv biin invaitid Meid on selleks ajaks kutsutud.

you You will have been invited. ju wil häv biin invaitid Teid on selleks ajaks kutsutud.

they They will have been invited. dhei wil häv biin invaitid Neid on selleks ajaks kutsutud.

10. Kestva täismineviku umbisikuline tegumood

Struktuur: alus + have/has been being + tegusõna kolmas vorm (V3)

Struktuuri hääldus: sabjekt + häv/häz biin biing + vii thrii

See vorm on grammatiliselt võimalik, kuid väga haruldane ja ebaloomulik.

Asesõna Lause Hääldus bengali kirjapildis Tähendus

I I have been being watched. ai häv biin biing wotšt Mind on pidevalt jälgitud kuni praeguse ajani.

you You have been being watched. ju häv biin biing wotšt Sind on pidevalt jälgitud kuni praeguse ajani.

he He has been being watched. hii häz biin biing wotšt Teda on pidevalt jälgitud kuni praeguse ajani.

she She has been being watched. shii häz biin biing wotšt Teda on pidevalt jälgitud kuni praeguse ajani.

it It has been being watched. it häz biin biing wotšt Seda on pidevalt jälgitud kuni praeguse ajani.

we We have been being watched. wii häv biin biing wotšt Meid on pidevalt jälgitud kuni praeguse ajani.

you You have been being watched. ju häv biin biing wotšt Teid on pidevalt jälgitud kuni praeguse ajani.

they They have been being watched. dhei häv biin biing wotšt Neid on pidevalt jälgitud kuni praeguse ajani.

11. Kestva ennemineviku umbisikuline tegumood

Struktuur: alus + had been being + tegusõna kolmas vorm (V3)

Struktuuri hääldus: sabjekt + häd biin biing + vii thrii

See vorm on äärmiselt haruldane.

Asesõna Lause Hääldus bengali kirjapildis Tähendus

I I had been being watched. ai häd biin biing wotšt Mind oli pidevalt jälgitud.

you You had been being watched. ju häd biin biing wotšt Sind oli pidevalt jälgitud.

he He had been being watched. hii häd biin biing wotšt Teda oli pidevalt jälgitud.

she She had been being watched. shii häd biin biing wotšt Teda oli pidevalt jälgitud.

it It had been being watched. it häd biin biing wotšt Seda oli pidevalt jälgitud.

we We had been being watched. wii häd biin biing wotšt Meid oli pidevalt jälgitud.

you You had been being watched. ju häd biin biing wotšt Teid oli pidevalt jälgitud.

they They had been being watched. dhei häd biin biing wotšt Neid oli pidevalt jälgitud.

12. Kestva tuleviku täismineviku umbisikuline tegumood

Struktuur: alus + will have been being + tegusõna kolmas vorm (V3)

Struktuuri hääldus: sabjekt + wil häv biin biing + vii thrii

See vorm on äärmiselt haruldane ja praktilises keelekasutuses peaaegu olematu.

Asesõna Lause Hääldus bengali kirjapildis Tähendus

I I will have been being watched. ai wil häv biin biing wotšt Mind on selleks tulevikuhetkeks pidevalt jälgitud.

you You will have been being watched. ju wil häv biin biing wotšt Sind on selleks tulevikuhetkeks pidevalt jälgitud.

he He will have been being watched. hii wil häv biin biing wotšt Teda on selleks tulevikuhetkeks pidevalt jälgitud.

she She will have been being watched. shii wil häv biin biing wotšt Teda on selleks tulevikuhetkeks pidevalt jälgitud.

it It will have been being watched. it wil häv biin biing wotšt Seda on selleks tulevikuhetkeks pidevalt jälgitud.

we We will have been being watched. wii wil häv biin biing wotšt Meid on selleks tulevikuhetkeks pidevalt jälgitud.

you You will have been being watched. ju wil häv biin biing wotšt Teid on selleks tulevikuhetkeks pidevalt jälgitud.

they They will have been being watched. dhei wil häv biin biing wotšt Neid on selleks tulevikuhetkeks pidevalt jälgitud.

7- Eitus (NEGATION)

1. Lihtolevik — eitav vorm

Vormel: Alus + do/does + not + V1

Asesõna Lause Hääldus eesti moodi Tähendus

I I do not work. Ai du not wöök Ma ei tööta.

You You do not work. Ju du not wöök Sa ei tööta.

He He does not work. Hii daz not wöök Ta ei tööta.

She She does not work. Šii daz not wöök Ta ei tööta.

It It does not work. It daz not wöök See ei tööta.

We We do not work. Wii du not wöök Me ei tööta.

They They do not work. Dhei du not wöök Nad ei tööta.

Lühendid:

do not → don't — duunt

does not → doesn't — daznt

⚠️ Pärast doesn't kasutatakse V1-vormi:

He doesn't work. ✅

He doesn't works. ❌

2. Lihtminevik — eitav vorm

Vormel: Alus + did + not + V1

Asesõna Lause Hääldus eesti moodi Tähendus

I I did not work. Ai did not wöök Ma ei töötanud.

You You did not work. Ju did not wöök Sa ei töötanud.

He He did not work. Hii did not wöök Ta ei töötanud.

She She did not work. Šii did not wöök Ta ei töötanud.

It It did not work. It did not wöök See ei töötanud.

We We did not work. Wii did not wöök Me ei töötanud.

They They did not work. Dhei did not wöök Nad ei töötanud.

did not → didn't — didnt

⚠️ Pärast didn't kasutatakse V1-vormi:

I didn't work. ✅

I didn't worked. ❌

3. Lihttulevik — eitav vorm

Vormel: Alus + will + not + V1

Asesõna Lause Hääldus eesti moodi Tähendus

I I will not work. Ai wil not wöök Ma ei tööta tulevikus.

You You will not work. Ju wil not wöök Sa ei tööta tulevikus.

He He will not work. Hii wil not wöök Ta ei tööta tulevikus.

She She will not work. Šii wil not wöök Ta ei tööta tulevikus.

It It will not work. It wil not wöök See ei tööta tulevikus.

We We will not work. Wii wil not wöök Me ei tööta tulevikus.

They They will not work. Dhei wil not wöök Nad ei tööta tulevikus.

will not → won't — wount

4. Kestev olevik — eitav vorm

Vormel: Alus + am/is/are + not + V-ing

Asesõna Lause Hääldus eesti moodi Tähendus

I I am not working. Ai äm not wöök-ing Ma ei tööta praegu.

You You are not working. Ju aar not wöök-ing Sa ei tööta praegu.

He He is not working. Hii iz not wöök-ing Ta ei tööta praegu.

She She is not working. Šii iz not wöök-ing Ta ei tööta praegu.

It It is not working. It iz not wöök-ing See ei tööta praegu.

We We are not working. Wii aar not wöök-ing Me ei tööta praegu.

They They are not working. Dhei aar not wöök-ing Nad ei tööta praegu.

Lühendid:

is not → isn't — iznt

are not → aren't — aarnt

am not → I'm not — aim not

5. Kestev minevik — eitav vorm

Vormel: Alus + was/were + not + V-ing

Asesõna Lause Hääldus eesti moodi Tähendus

I I was not working. Ai woz not wöök-ing Ma ei töötanud sel ajal.

You You were not working. Ju wöör not wöök-ing Sa ei töötanud sel ajal.

He He was not working. Hii woz not wöök-ing Ta ei töötanud sel ajal.

She She was not working. Šii woz not wöök-ing Ta ei töötanud sel ajal.

It It was not working. It woz not wöök-ing See ei töötanud sel ajal.

We We were not working. Wii wöör not wöök-ing Me ei töötanud sel ajal.

They They were not working. Dhei wöör not wöök-ing Nad ei töötanud sel ajal.

Lühendid:

was not → wasn't — woznt

were not → weren't — wöörnt

6. Kestev tulevik — eitav vorm

Vormel: Alus + will + not + be + V-ing

Asesõna Lause Hääldus eesti moodi Tähendus

I I will not be working. Ai wil not bii wöök-ing Ma ei ole sel ajal töötamas.

You You will not be working. Ju wil not bii wöök-ing Sa ei ole sel ajal töötamas.

He He will not be working. Hii wil not bii wöök-ing Ta ei ole sel ajal töötamas.

She She will not be working. Šii wil not bii wöök-ing Ta ei ole sel ajal töötamas.

It It will not be working. It wil not bii wöök-ing See ei ole sel ajal töötamas.

We We will not be working. Wii wil not bii wöök-ing Me ei ole sel ajal töötamas.

They They will not be working. Dhei wil not bii wöök-ing Nad ei ole sel ajal töötamas.

7. Täisminevik olevikus — eitav vorm

Vormel: Alus + have/has + not + V3

Asesõna Lause Hääldus eesti moodi Tähendus

I I have not worked. Ai häv not wöökt Ma ei ole töötanud.

You You have not worked. Ju häv not wöökt Sa ei ole töötanud.

He He has not worked. Hii häz not wöökt Ta ei ole töötanud.

She She has not worked. Šii häz not wöökt Ta ei ole töötanud.

It It has not worked. It häz not wöökt See ei ole töötanud.

We We have not worked. Wii häv not wöökt Me ei ole töötanud.

They They have not worked. Dhei häv not wöökt Nad ei ole töötanud.

Lühendid:

have not → haven't — hävnt

has not → hasn't — häznt

8. Enneminevik — eitav vorm

Vormel: Alus + had + not + V3

Asesõna Lause Hääldus eesti moodi Tähendus

I I had not worked. Ai häd not wöökt Ma ei olnud töötanud.

You You had not worked. Ju häd not wöökt Sa ei olnud töötanud.

He He had not worked. Hii häd not wöökt Ta ei olnud töötanud.

She She had not worked. Šii häd not wöökt Ta ei olnud töötanud.

It It had not worked. It häd not wöökt See ei olnud töötanud.

We We had not worked. Wii häd not wöökt Me ei olnud töötanud.

They They had not worked. Dhei häd not wöökt Nad ei olnud töötanud.

had not → hadn't — hädnt

9. Tuleviku täisminevik — eitav vorm

Vormel: Alus + will + not + have + V3

Asesõna Lause Hääldus eesti moodi Tähendus

I I will not have worked. Ai wil not häv wöökt Ma ei ole selleks ajaks töötanud.

You You will not have worked. Ju wil not häv wöökt Sa ei ole selleks ajaks töötanud.

He He will not have worked. Hii wil not häv wöökt Ta ei ole selleks ajaks töötanud.

She She will not have worked. Šii wil not häv wöökt Ta ei ole selleks ajaks töötanud.

It It will not have worked. It wil not häv wöökt See ei ole selleks ajaks töötanud.

We We will not have worked. Wii wil not häv wöökt Me ei ole selleks ajaks töötanud.

They They will not have worked. Dhei wil not häv wöökt Nad ei ole selleks ajaks töötanud.

10. Kestev täisminevik olevikus — eitav vorm

Vormel: Alus + have/has + not + been + V-ing

Asesõna Lause Hääldus eesti moodi Tähendus

I I have not been working. Ai häv not biin wöök-ing Ma ei ole juba mõnda aega töötanud.

You You have not been working. Ju häv not biin wöök-ing Sa ei ole juba mõnda aega töötanud.

He He has not been working. Hii häz not biin wöök-ing Ta ei ole juba mõnda aega töötanud.

She She has not been working. Šii häz not biin wöök-ing Ta ei ole juba mõnda aega töötanud.

It It has not been working. It häz not biin wöök-ing See ei ole juba mõnda aega töötanud.

We We have not been working. Wii häv not biin wöök-ing Me ei ole juba mõnda aega töötanud.

They They have not been working. Dhei häv not biin wöök-ing Nad ei ole juba mõnda aega töötanud.

11. Kestev enneminevik — eitav vorm

Vormel: Alus + had + not + been + V-ing

Asesõna Lause Hääldus eesti moodi Tähendus

I I had not been working. Ai häd not biin wöök-ing Ma ei olnud juba mõnda aega töötanud.

You You had not been working. Ju häd not biin wöök-ing Sa ei olnud juba mõnda aega töötanud.

He He had not been working. Hii häd not biin wöök-ing Ta ei olnud juba mõnda aega töötanud.

She She had not been working. Šii häd not biin wöök-ing Ta ei olnud juba mõnda aega töötanud.

It It had not been working. It häd not biin wöök-ing See ei olnud juba mõnda aega töötanud.

We We had not been working. Wii häd not biin wöök-ing Me ei olnud juba mõnda aega töötanud.

They They had not been working. Dhei häd not biin wöök-ing Nad ei olnud juba mõnda aega töötanud.

12. Kestev tuleviku täisminevik — eitav vorm

Vormel: Alus + will + not + have + been + V-ing

Asesõna Lause Hääldus eesti moodi Tähendus

I I will not have been working. Ai wil not häv biin wöök-ing Ma ei ole selleks ajaks juba mõnda aega töötanud.

You You will not have been working. Ju wil not häv biin wöök-ing Sa ei ole selleks ajaks juba mõnda aega töötanud.

He He will not have been working. Hii wil not häv biin wöök-ing Ta ei ole selleks ajaks juba mõnda aega töötanud.

She She will not have been working. Šii wil not häv biin wöök-ing Ta ei ole selleks ajaks juba mõnda aega töötanud.

It It will not have been working. It wil not häv biin wöök-ing See ei ole selleks ajaks juba mõnda aega töötanud.

We We will not have been working. Wii wil not häv biin wöök-ing Me ei ole selleks ajaks juba mõnda aega töötanud.

They They will not have been working. Dhei wil not häv biin wöök-ing Nad ei ole selleks ajaks juba mõnda aega töötanud.

1. Lihtoleviku passiiv — eitav vorm

Vormel

Eesti keeles: Alus + am/is/are + not + V3

Vormeli hääldus: Sabjekt + äm/iz/aar + not + vii thrii

Asesõna Näide Hääldus eesti moodi Tähendus

I I am not invited. Ai äm not inwайтid Mind ei kutsuta.

You You are not invited. Ju aar not inwайтid Sind ei kutsuta.

He He is not invited. Hii iz not inwайтid Teda ei kutsuta.

She She is not invited. Šii iz not inwайтid Teda ei kutsuta.

It It is not used. It iz not juuzd Seda ei kasutata.

We We are not invited. Wii aar not inwайтid Meid ei kutsuta.

They They are not invited. Dhei aar not inwайтid Neid ei kutsuta.

is not → isn't — iznt

are not → aren't — aarnt

2. Lihtmineviku passiiv — eitav vorm

Vormel

Eesti keeles: Alus + was/were + not + V3

Vormeli hääldus: Sabjekt + woz/wöör + not + vii thrii

Asesõna Näide Hääldus eesti moodi Tähendus

I I was not invited. Ai woz not inwайтid Mind ei kutsutud.

You You were not invited. Ju wöör not inwайтid Sind ei kutsutud.

He He was not invited. Hii woz not inwайтid Teda ei kutsutud.

She She was not invited. Šii woz not inwайтid Teda ei kutsutud.

It It was not used. It woz not juuzd Seda ei kasutatud.

We We were not invited. Wii wöör not inwайтid Meid ei kutsutud.

They They were not invited. Dhei wöör not inwайтid Neid ei kutsutud.

was not → wasn't — woznt

were not → weren't — wöörnt

3. Lihttuleviku passiiv — eitav vorm

Vormel

Eesti keeles: Alus + will + not + be + V3

Vormeli hääldus: Sabjekt + wil + not + bii + vii thrii

Asesõna Näide Hääldus eesti moodi Tähendus

I I will not be invited. Ai wil not bii inwайтid Mind ei kutsuta.

You You will not be invited. Ju wil not bii inwайтid Sind ei kutsuta.

He He will not be invited. Hii wil not bii inwайтid Teda ei kutsuta.

She She will not be invited. Šii wil not bii inwайтid Teda ei kutsuta.

It It will not be used. It wil not bii juuzd Seda ei kasutata.

We We will not be invited. Wii wil not bii inwайтid Meid ei kutsuta.

They They will not be invited. Dhei wil not bii inwайтid Neid ei kutsuta.

will not → won't — wount

4. Kestva oleviku passiiv — eitav vorm

Vormel

Eesti keeles: Alus + am/is/are + not + being + V3

Vormeli hääldus: Sabjekt + äm/iz/aar + not + bii-ing + vii thrii

Asesõna Näide Hääldus eesti moodi Tähendus

I I am not being invited. Ai äm not bii-ing inwайтid Mind ei kutsuta praegu.

You You are not being invited. Ju aar not bii-ing inwайтid Sind ei kutsuta praegu.

He He is not being invited. Hii iz not bii-ing inwайтid Teda ei kutsuta praegu.

She She is not being invited. Šii iz not bii-ing inwайтid Teda ei kutsuta praegu.

It It is not being used. It iz not bii-ing juuzd Seda ei kasutata praegu.

We We are not being invited. Wii aar not bii-ing inwайтid Meid ei kutsuta praegu.

They They are not being invited. Dhei aar not bii-ing inwайтid Neid ei kutsuta praegu.

5. Kestva mineviku passiiv — eitav vorm

Vormel

Eesti keeles: Alus + was/were + not + being + V3

Vormeli hääldus: Sabjekt + woz/wöör + not + bii-ing + vii thrii

Asesõna Näide Hääldus eesti moodi Tähendus

I I was not being invited. Ai woz not bii-ing inwайтid Mind ei kutsutud sel ajal.

You You were not being invited. Ju wöör not bii-ing inwайтid Sind ei kutsutud sel ajal.

He He was not being invited. Hii woz not bii-ing inwайтid Teda ei kutsutud sel ajal.

She She was not being invited. Šii woz not bii-ing inwайтid Teda ei kutsutud sel ajal.

It It was not being used. It woz not bii-ing juuzd Seda ei kasutatud sel ajal.

We We were not being invited. Wii wöör not bii-ing inwайтid Meid ei kutsutud sel ajal.

They They were not being invited. Dhei wöör not bii-ing inwайтid Neid ei kutsutud sel ajal.

6. Kestva tuleviku passiiv — eitav vorm

Vormel

Eesti keeles: Alus + will + not + be + being + V3

Vormeli hääldus: Sabjekt + wil + not + bii + bii-ing + vii thrii

Asesõna Näide Hääldus eesti moodi Tähendus

I I will not be being invited. Ai wil not bii bii-ing inwайтid Mind ei kutsuta sel ajal (kestva tegevusena).

You You will not be being invited. Ju wil not bii bii-ing inwайтid Sind ei kutsuta sel ajal (kestva tegevusena).

He He will not be being invited. Hii wil not bii bii-ing inwайтid Teda ei kutsuta sel ajal (kestva tegevusena).

She She will not be being invited. Šii wil not bii bii-ing inwайтid Teda ei kutsuta sel ajal (kestva tegevusena).

We We will not be being invited. Wii wil not bii bii-ing inwайтid Meid ei kutsuta sel ajal (kestva tegevusena).

They They will not be being invited. Dhei wil not bii bii-ing inwайтid Neid ei kutsuta sel ajal (kestva tegevusena).

⚠️ See vorm on grammatiliselt võimalik, kuid väga haruldane ja tänapäeva inglise keeles kasutatakse seda harva. Tavaliselt sõnastatakse mõte ümber.

7. Oleviku täismineviku passiiv — eitav vorm

Vormel

Eesti keeles: Alus + have/has + not + been + V3

Vormeli hääldus: Sabjekt + häv/häz + not + biin + vii thrii

Asesõna Näide Hääldus eesti moodi Tähendus

I I have not been invited. Ai häv not biin inwайтid Mind ei ole kutsutud.

You You have not been invited. Ju häv not biin inwайтid Sind ei ole kutsutud.

He He has not been invited. Hii häz not biin inwайтid Teda ei ole kutsutud.

She She has not been invited. Šii häz not biin inwайтid Teda ei ole kutsutud.

It It has not been used. It häz not biin juuzd Seda ei ole kasutatud.

We We have not been invited. Wii häv not biin inwайтid Meid ei ole kutsutud.

They They have not been invited. Dhei häv not biin inwайтid Neid ei ole kutsutud.

have not → haven't — hävnt

has not → hasn't — häznt

8. Ennemineviku passiiv — eitav vorm

Vormel

Eesti keeles: Alus + had + not + been + V3

Vormeli hääldus: Sabjekt + häd + not + biin + vii thrii

Asesõna Näide Hääldus eesti moodi Tähendus

I I had not been invited. Ai häd not biin inwайтid Mind ei olnud kutsutud.

You You had not been invited. Ju häd not biin inwайтid Sind ei olnud kutsutud.

He He had not been invited. Hii häd not biin inwайтid Teda ei olnud kutsutud.

She She had not been invited. Šii häd not biin inwайтid Teda ei olnud kutsutud.

We We had not been invited. Wii häd not biin inwайтid Meid ei olnud kutsutud.

They They had not been invited. Dhei häd not biin inwайтid Neid ei olnud kutsutud.

had not → hadn't — hädnt

9. Tuleviku täismineviku passiiv — eitav vorm

Vormel

Eesti keeles: Alus + will + not + have + been + V3

Vormeli hääldus: Sabjekt + wil + not + häv + biin + vii thrii

Asesõna Näide Hääldus eesti moodi Tähendus

I I will not have been invited. Ai wil not häv biin inwайтid Mind ei ole selleks ajaks kutsutud.

You You will not have been invited. Ju wil not häv biin inwайтid Sind ei ole selleks ajaks kutsutud.

He He will not have been invited. Hii wil not häv biin inwайтid Teda ei ole selleks ajaks kutsutud.

She She will not have been invited. Šii wil not häv biin inwайтid Teda ei ole selleks ajaks kutsutud.

We We will not have been invited. Wii wil not häv biin inwайтid Meid ei ole selleks ajaks kutsutud.

They They will not have been invited. Dhei wil not häv biin inwайтid Neid ei ole selleks ajaks kutsutud.

10. Kestva oleviku täismineviku passiiv — eitav vorm

Vormel

Eesti keeles: Alus + have/has + not + been + being + V3

Vormeli hääldus: Sabjekt + häv/häz + not + biin + bii-ing + vii thrii

Asesõna Näide Hääldus eesti moodi Tähendus

I I have not been being invited. Ai häv not biin bii-ing inwайтid Mind ei ole pidevalt kutsutud.

You You have not been being invited. Ju häv not biin bii-ing inwайтid Sind ei ole pidevalt kutsutud.

He He has not been being invited. Hii häz not biin bii-ing inwайтid Teda ei ole pidevalt kutsutud.

She She has not been being invited. Šii häz not biin bii-ing inwайтid Teda ei ole pidevalt kutsutud.

We We have not been being invited. Wii häv not biin bii-ing inwайтid Meid ei ole pidevalt kutsutud.

They They have not been being invited. Dhei häv not biin bii-ing inwайтid Neid ei ole pidevalt kutsutud.

⚠️ See vorm on tänapäeva inglise keeles väga haruldane ja seda sõnastatakse tavaliselt teisiti.

11. Kestva ennemineviku passiiv — eitav vorm

Vormel

Eesti keeles: Alus + had + not + been + being + V3

Vormeli hääldus: Sabjekt + häd + not + biin + bii-ing + vii thrii

Asesõna Näide Hääldus eesti moodi Tähendus

I I had not been being invited. Ai häd not biin bii-ing inwайтid Mind ei olnud pidevalt kutsutud.

You You had not been being invited. Ju häd not biin bii-ing inwайтid Sind ei olnud pidevalt kutsutud.

He He had not been being invited. Hii häd not biin bii-ing inwайтid Teda ei olnud pidevalt kutsutud.

She She had not been being invited. Šii häd not biin bii-ing inwайтid Teda ei olnud pidevalt kutsutud.

We We had not been being invited. Wii häd not biin bii-ing inwайтid Meid ei olnud pidevalt kutsutud.

They They had not been being invited. Dhei häd not biin bii-ing inwайтid Neid ei olnud pidevalt kutsutud.

⚠️ See vorm on väga haruldane.

12. Kestva tuleviku täismineviku passiiv — eitav vorm

Vormel

Eesti keeles: Alus + will + not + have + been + being + V3

Vormeli hääldus: Sabjekt + wil + not + häv + biin + bii-ing + vii thrii

Asesõna Näide Hääldus eesti moodi Tähendus

I I will not have been being invited. Ai wil not häv biin bii-ing inwайтid Mind ei ole selleks ajaks pidevalt kutsutud.

You You will not have been being invited. Ju wil not häv biin bii-ing inwайтid Sind ei ole selleks ajaks pidevalt kutsutud.

He He will not have been being invited. Hii wil not häv biin bii-ing inwайтid Teda ei ole selleks ajaks pidevalt kutsutud.

She She will not have been being invited. Šii wil not häv biin bii-ing inwайтid Teda ei ole selleks ajaks pidevalt kutsutud.

We We will not have been being invited. Wii wil not häv biin bii-ing inwайтid Meid ei ole selleks ajaks pidevalt kutsutud.

They They will not have been being invited. Dhei wil not häv biin bii-ing inwайтid Neid ei ole selleks ajaks pidevalt kutsutud.

⚠️ See vorm on äärmiselt haruldane ja tavaliselt sõnastatakse mõte ümber.

no + nimisõna

Eestikeelne tähendus Vormel Hääldus Näide Hääldus Tähendus

Loendatav ainsuse nimisõna no + ainsuse nimisõna no + nimisõna no book no buk Ühtegi raamatut ei ole.

Loendatav mitmuse nimisõna no + mitmuse nimisõna no + mitmuse nimisõna no books no buks Ühtegi raamatut ei ole.

Loendamatu nimisõna no + loendamatu nimisõna no + loendamatu nimisõna no water no wootör Vett ei ole.

Millegi olemasolu, ainsus või loendamatu nimisõna there is + no + nimisõna dheer iz + no + nimisõna There is no book. Dheer iz no buk Raamatut ei ole.

Millegi olemasolu, mitmus there are + no + mitmuse nimisõna dheer aar + no + mitmuse nimisõna There are no books. Dheer aar no buks Raamatuid ei ole.

Omamine have/has + no + nimisõna häv/häz + no + nimisõna I have no books. Ai häv no buks Mul ei ole raamatuid.

8- Küsimused

1 Lihtolevik Do/Does + alus + V1...? — du/daz + sabjekt + vii wan? — Do you work? — du ju wöök? — Kas sa töötad?

2 Lihtminevik Did + alus + V1...? — did + sabjekt + vii wan? — Did you work? — did ju wöök? — Kas sa töötasid?

3 Lihttulevik Will + alus + V1...? — wil + sabjekt + vii wan? — Will you work? — wil ju wöök? — Kas sa töötad tulevikus?

4 Kestev olevik Am/Is/Are + alus + V-ing...? — äm/iz/aar + sabjekt + vii ing? — Are you working? — aar ju wöök-ing? — Kas sa töötad praegu?

5 Kestev minevik Was/Were + alus + V-ing...? — woz/wöör + sabjekt + vii ing? — Were you working? — wöör ju wöök-ing? — Kas sa töötasid sel ajal?

6 Kestev tulevik Will + alus + be + V-ing...? — wil + sabjekt + bii + vii ing? — Will you be working? — wil ju bii wöök-ing? — Kas sa oled sel ajal töötamas?

7 Oleviku täisminevik Have/Has + alus + V3...? — häv/häz + sabjekt + vii thrii? — Have you worked? — häv ju wöökt? — Kas sa oled töötanud?

8 Enneminevik Had + alus + V3...? — häd + sabjekt + vii thrii? — Had you worked? — häd ju wöökt? — Kas sa olid töötanud?

9 Tuleviku täisminevik Will + alus + have + V3...? — wil + sabjekt + häv + vii thrii? — Will you have worked? — wil ju häv wöökt? — Kas sa oled selleks ajaks töötanud?

10 Kestev oleviku täisminevik Have/Has + alus + been + V-ing...? — häv/häz + sabjekt + biin + vii ing? — Have you been working? — häv ju biin wöök-ing? — Kas sa oled juba mõnda aega töötanud?

11 Kestev enneminevik Had + alus + been + V-ing...? — häd + sabjekt + biin + vii ing? — Had you been working? — häd ju biin wöök-ing? — Kas sa olid juba mõnda aega töötanud?

12 Kestev tuleviku täisminevik Will + alus + have + been + V-ing...? — wil + sabjekt + häv + biin + vii ing? — Will you have been working? — wil ju häv biin wöök-ing? — Kas sa oled selleks ajaks juba mõnda aega töötanud?

Eestikeelne tähendus Vormel Hääldus inglise tähtedega

Küsimus asja kohta What + abitegusõna + alus + põhitegusõna? wot + oksiljəri + sabjekt + mein wöörb?

Küsimus isiku kohta, kui isik on alus Who + tegusõna? huu + wöörb?

Küsimus isiku kohta, kui isik on sihitis Who/Whom + abitegusõna + alus + tegusõna? huu/huum + oksiljəri + sabjekt + wöörb?

Küsimus koha kohta Where + abitegusõna + alus + tegusõna? weer + oksiljəri + sabjekt + wöörb?

Küsimus aja kohta When + abitegusõna + alus + tegusõna? wen + oksiljəri + sabjekt + wöörb?

Küsimus põhjuse kohta Why + abitegusõna + alus + tegusõna? wai + oksiljəri + sabjekt + wöörb?

Küsimus valiku kohta Which + nimisõna + abitegusõna + alus + tegusõna? witš + naun + oksiljəri + sabjekt + wöörb?

Küsimus omandi kohta Whose + nimisõna...? huuz + naun...?

Küsimus viisi kohta How + abitegusõna + alus + tegusõna? hau + oksiljəri + sabjekt + wöörb?

Küsimus loendatava hulga kohta How many + mitmuse nimisõna...? hau meni + mitmuse naun...?

Küsimus loendamatu hulga kohta How much + loendamatu nimisõna...? hau matš + loendamatu naun...?

Küsimus kestuse kohta How long...? hau long...?

Küsimus sageduse kohta How often...? hau ofn...?

Küsimus vahemaa kohta How far...? hau faar...?

Põhireegel

Enamik WH-küsimusi järgib järgmist struktuuri:

WH-sõna + abitegusõna + alus + põhitegusõna?

Hääldus: dabel-juu-eitš sõna + oksiljəri + sabjekt + mein wöörb?

Näide:

Where + do + you + live?

Weer + du + ju + liiv?

= Kus sa elad?

Kui aga WH-sõna ise on lause alus, siis tavaliselt ei kasutata do/does/did:

Who + works here?

Huu wöörks hiir?

= Kes siin töötab?

See on peamine erinevus järgmiste küsimuste vahel:

Who did you see? → Huu did ju sii? → Keda sa nägid?

Who saw you? → Huu soo juu? → Kes sind nägi?

8- Määrsõnad (ADVERBS)

1. Sagedusmäärsõnad

Tüüp Vormel Vormeli hääldus inglise keeles Määrsõna Hääldus eesti keeles Tähendus

Pidev sagedus Määrsõna + lause adverb of frequency + sentence always oolueiz alati

Peaaegu pidev sagedus Määrsõna + lause adverb of frequency + sentence usually juužuəli tavaliselt

Tavaline sagedus Määrsõna + lause adverb of frequency + sentence normally noorməli tavaliselt / loomulikult

Tavaline sagedus Määrsõna + lause adverb of frequency + sentence generally dženerəli üldiselt

Sage kordumine Määrsõna + lause adverb of frequency + sentence frequently friikventli sageli

Aeg-ajalt Määrsõna + lause adverb of frequency + sentence often oofən sageli / tihti

Aeg-ajalt Määrsõna + lause adverb of frequency + sentence sometimes samtaimz mõnikord

Harva Määrsõna + lause adverb of frequency + sentence occasionally əkeižənəli aeg-ajalt

Harva Määrsõna + lause adverb of frequency + sentence rarely reərli harva

Väga harva Määrsõna + lause adverb of frequency + sentence seldom seldəm harva

Sageduse puudumine Määrsõna + lause adverb of frequency + sentence never nevər mitte kunagi

Näide:

I always study English.

Ai oolueiz stadi ingliš.

Ma õpin alati inglise keelt.

2. Ajamäärsõnad

Tüüp Vormel Vormeli hääldus inglise keeles Määrsõna Hääldus eesti keeles Tähendus

Praegune aeg Ajamäärsõna time adverb now nau nüüd

Praegune aeg Ajamäärsõna time adverb currently karəntli praegu

Praegune aeg Ajamäärsõna time adverb presently prezəntli praegu / peagi

Lähiminevik Ajamäärsõna time adverb recently riisəntli hiljuti

Minevik Ajamäärsõna time adverb yesterday jestərdei eile

Varasem aeg Ajamäärsõna time adverb before bifoor enne

Varasem aeg Ajamäärsõna time adverb previously priiviəsli varem

Varasem aeg Ajamäärsõna time adverb formerly foormərli endisel ajal

Jätkuv aeg Ajamäärsõna time adverb still stil endiselt / ikka veel

Tulevik Ajamäärsõna time adverb soon suun varsti

Tulevik Ajamäärsõna time adverb later leitr hiljem

Tulevik Ajamäärsõna time adverb eventually ivेंटšuəli lõpuks / viimaks

Varajane aeg Ajamäärsõna time adverb early erli varakult

Hiline aeg Ajamäärsõna time adverb late leit hilja

Algus Ajamäärsõna time adverb first först esimesena

Lõpp Ajamäärsõna time adverb finally fainəli lõpuks

Samal ajal Ajamäärsõna time adverb meanwhile miin-uail samal ajal

Järgnevus Ajamäärsõna time adverb then den siis / seejärel

Järgnevus Ajamäärsõna time adverb afterward aftər-uərd pärast seda

Järgnevus Ajamäärsõna time adverb afterwards aftər-uərdz pärast seda

Järgnevus Ajamäärsõna time adverb subsequently sabsikwəntli seejärel

3. Kestuse, järjekorra ja kordumisega seotud määrsõnad

Määrsõna Hääldus eesti keeles Tähendus

already oolredi juba

yet jet juba / veel / seni

still stil ikka veel

just džast just / äsja

ever evər kunagi

never nevər mitte kunagi

once uans üks kord

twice tuais kaks korda

again əgein uuesti

again and again əgein ənd əgein ikka ja jälle

forever fərevər igavesti

temporarily tempərərili ajutiselt

permanently pörmənəntli püsivalt

Näide:

She has already finished.

Šii häz oolredi finišt.

Ta on juba lõpetanud.

4. Kohamäärsõnad

Määrsõna Hääldus eesti keeles Tähendus

here hir siin

there deər seal

everywhere evri-uēr igal pool

somewhere sam-uēr kuskil

anywhere eni-uēr ükskõik kus

nowhere nou-uēr ei kusagil

abroad əbrood välismaal

overseas ouvərsiiz välismaal / üle mere

nearby nirbai lähedal

close klous lähedal

far faar kaugel

away əuei eemal

back bäk tagasi

forward foor-uərd edasi

backward bäkuərd tagurpidi / tahapoole

indoors indoorz siseruumides

outdoors autdoorz väljas / õues

upstairs apsterz ülemisel korrusel

downstairs daunsterz alumisel korrusel

inside insaid sees

outside autsaid väljas

5. Astmemäärsõnad

Need määrsõnad näitavad omaduse, tegusõna või teise määrsõna intensiivsust või määra.

Määrsõna Hääldus eesti keeles Tähendus

very veri väga

really riəli tõesti / väga

extremely ikstriimli äärmiselt

highly haili väga / kõrgelt

absolutely äbsəluutli täiesti / absoluutselt

completely kəmpliitli täielikult

totally toutəli täielikult

entirely intairli tervenisti

fully fuli täielikult

quite kuait üsna / päris

rather raaðər pigem / üsna

fairly feərli võrdlemisi

pretty priti üsna

somewhat sam-uot mõnevõrra

slightly slaitli veidi

a little ə litl veidi

too tuu liiga

enough inaf piisavalt

almost oolmoust peaaegu

nearly nirli peaaegu

barely beərli vaevu

hardly haardli vaevu / peaaegu mitte

scarcely skeərsli vaevu

deeply diibli sügavalt

greatly greitli oluliselt / suuresti

so sou nii / sedavõrd

such satš selline / sedavõrd

a lot ə lot palju

a bit ə bit veidi

a little bit ə litl bit natuke

Näide:

The movie is extremely interesting.

Də muuvii iz ikstriimli intrəsting.

Film on äärmiselt huvitav.

6. Tõenäosuse ja võimalikkuse määrsõnad

Määrsõna Hääldus eesti keeles Tähendus

certainly sörtnli kindlasti

definitely definitli kindlasti

surely šurli kindlasti

probably probəbli tõenäoliselt

possibly posəbli võimalik, et

perhaps pərhäps võib-olla

maybe meibi võib-olla

apparently əpærəntli ilmselt

evidently evidəntli ilmselgelt

clearly klirli selgelt

obviously obviəsli ilmselgelt

presumably prizuuməbli eeldatavasti

supposedly səpouzədli väidetavalt

undoubtedly andautidli kahtlemata

arguably aargjuəbli võib väita, et

likely laikli tõenäoliselt

unlikely anlaikli ebatõenäoliselt

7. Kõneleja suhtumist väljendavad määrsõnad

Seda tüüpi lausemäärsõnad ja hoiakumäärsõnad väljendavad kõneleja suhtumist kogu lausesse.

Määrsõna Hääldus eesti keeles Tähendus

fortunately foortšənətli õnneks

unfortunately anfoortšənətli kahjuks

luckily lakili õnneks

sadly sädli kahjuks / kurvalt

honestly onistli ausalt

frankly fränkli otse öeldes / ausalt

personally pörsənəli isiklikult

seriously siəriəsli tõsiselt

technically teknikəli tehniliselt

basically beisikəli põhimõtteliselt

generally dženerəli üldiselt

normally noorməli tavaliselt

naturally nätšərəli loomulikult

ideally aidiiəli ideaalis

theoretically ðiəretikəli teoreetiliselt

practically präktikəli praktiliselt

politically pəlitikəli poliitiliselt

economically iikənomikəli majanduslikult

personally pörsənəli isiklikult

surprisingly sərpraizingli üllatavalt

strangely streindžli kummalisel kombel

interestingly intrəstingli huvitaval kombel

importantly impoortəntli oluline on see, et

especially ispешəli eriti

particularly pərtikjələrli eriti / iseäranis

8. Piiritlevad ja rõhutavad määrsõnad

Määrsõna Hääldus eesti keeles Tähendus

only ounli ainult

just džast ainult / just

even iivən isegi

also oolso ka

too tuu ka

as well əz uel samuti / ka

mainly meinli peamiselt

mostly moustli enamasti

merely mirli üksnes

simply simpli lihtsalt / üksnes

particularly pərtikjələrli eriti

especially ispешəli eriti

exactly igzäktli täpselt

precisely prisaisli just nimelt / täpselt

specifically spəsifikəli konkreetselt

solely sოულli ainult / üksnes

largely laardžli suures osas

even iivən isegi

indeed indiid tõepoolest

Näide:

Only John knows the answer.

Ounli Džon nouz ðə änsər.

Ainult John teab vastust.

9. Eitavad määrsõnad

Määrsõna Hääldus eesti keeles Tähendus

not not> ei / mitte

never nevər mitte kunagi

nowhere nou-uēr ei kusagil

hardly haardli vaevu / peaaegu mitte

scarcely skeərsli vaevu

barely beərli vaevu

rarely reərli harva

seldom seldəm harva

Märkus:

Not on põhiline eitussõna.

I do not work.

Ai du not uərk.

Ma ei tööta.

10. Järelduse ja tulemuse määrsõnad

Määrsõna Hääldus eesti keeles Tähendus

therefore ðeərfoor seetõttu / järelikult

thus ðas seega / niisiis

consequently konsikwəntli järelikult

accordingly əkordingli vastavalt sellele

hence hens seega / siit tulenevalt

otherwise aðər-u aiz vastasel juhul

Näide:

He was sick; therefore, he stayed home.

Hii uəz sik; ðeərfoor, hii steid houm.

Ta oli haige; seetõttu jäi ta koju.

11. Seost ja lisamist väljendavad määrsõnad

Määrsõna Hääldus eesti keeles Tähendus

also oolso ka

too tuu ka

additionally ədišənəli lisaks

moreover moorouvər peale selle

furthermore förðərmoor lisaks / peale selle

besides bisaidz peale selle

likewise laikuaiz samuti

similarly similərli samamoodi

12. Võrdlust ja sarnasust väljendavad määrsõnad

Määrsõna Hääldus eesti keeles Tähendus

similarly similərli samamoodi

likewise laikuaiz samuti

equally iikwəli võrdselt

similarly similərli sarnaselt

comparatively kəmpærətivli võrdlevalt

relatively relətivli suhteliselt

correspondingly korespondingli vastavalt / samas suhtes

13. Seostavad ja järjestavad määrsõnad

Neid kasutatakse ideede ühendamiseks ja väidete järjestamiseks.

Määrsõna Hääldus eesti keeles Tähendus

however hau-ever siiski / aga

therefore ðeərfoor seetõttu

moreover moorouvər peale selle

furthermore förðərmoor lisaks

nevertheless nevərðəles sellest hoolimata

nonetheless nanðəles sellest hoolimata

meanwhile miin-uail samal ajal

instead insted selle asemel

otherwise aðər-u aiz vastasel juhul

consequently konsikwəntli järelikult

subsequently sabsikwəntli seejärel

alternatively ooltörnətivli alternatiivina

finally fainəli lõpuks

firstly förstli esiteks

secondly sekəndli teiseks

thirdly ðördli kolmandaks

next nekst järgmisena

then ðen siis

afterward aftər-uərd pärast seda

14. Küsivad määrsõnad

Neid kasutatakse küsimustes, mis puudutavad viisi, määra, aega, kohta ja sagedust.

Sõna Hääldus eesti keeles Tähendus

how hau kuidas

when uen millal

where uēr kus

why uai miks

how much hau matš kui palju

how many hau meni kui mitu

how often hau oofən kui sageli

how long hau long kui kaua

how far hau faar kui kaugel

how soon hau suun kui kiiresti / kui peagi

how well hau uel kui hästi

how quickly hau kuikli kui kiiresti

Näide:

How often do you exercise?

Hau oofən du juu eksərsaiz?

Kui sageli sa treenid?

15. Viisimäärsõnad

Need määrsõnad kirjeldavad, kuidas tegevus toimub.

Määrsõna Hääldus eesti keeles Tähendus

quickly kuikli kiiresti

slowly slоуli aeglaselt

carefully keərfəli hoolikalt

easily iizəli kergesti

badly bädli halvasti

well uel hästi

clearly klirli selgelt

quietly kuaiətli vaikselt

loudly laudli valjusti

secretly siikrətli salaja

openly oupənli avalikult

together təgeðər koos

apart əpaart eraldi

directly direktli otse

indirectly indirektli kaudselt

deliberately dilibərətli tahtlikult

accidentally äksidentəli kogemata

carefully keərfəli hoolikalt

successfully səksesfəli edukalt

differently difrəntli teisiti

16. Ootust ja ennustatavust väljendavad määrsõnad

Määrsõna Hääldus eesti keeles Tähendus

hopefully houpfəli l loodetavasti

presumably prizuuməbli eeldatavasti

supposedly səpouzədli väidetavalt

predictably pridiktəbli ennustatavalt

unexpectedly anikspektidli ootamatult

inevitably inevitəbli paratamatult

eventually iventsuəli lõpuks

17. Järjestusmäärsõnad

Määrsõna Hääldus eesti keeles Tähendus

first först esimesena

firstly förstli esiteks

second sekənd teisena

secondly sekəndli teiseks

third ðörd kolmandana

thirdly ðördli kolmandaks

next nekst järgmisena

then ðen siis

finally fainəli lõpuks

lastly laastli viimaks

18. Rõhutavad määrsõnad

Määrsõna Hääldus eesti keeles Tähendus

certainly sörtnli kindlasti

definitely definitli kindlasti

indeed indiid tõepoolest

really riəli tõesti

truly truuli tõepoolest

absolutely äbsəluutli täiesti

actually äktšuəli tegelikult

literally litərəli sõna-sõnalt

genuinely džენjuinli siiralt / tõeliselt

clearly klirli selgelt

obviously obviəsli ilmselgelt

surely šurli kindlasti

right (tuleb enne määrsõna) r ait just / täpselt

19. Täpsustavad ja selgitavad määrsõnad

Määrsõna Hääldus eesti keeles Tähendus

actually äktšuəli tegelikult

really riəli tõepoolest

rather raaðər pigem

instead insted selle asemel

specifically spəsifikəli täpsemalt

precisely prisaisli täpselt

exactly igzäktli täpselt

namely neimli nimelt

simply simpli lihtsalt

basically beisikəli põhimõtteliselt

20. Ligikaudsust väljendavad määrsõnad

Määrsõna Hääldus eesti keeles Tähendus

almost oolmoust peaaegu

nearly nirli peaaegu

approximately əproksimətli ligikaudu

roughly rafli umbes

about əbaut umbes

around əraund umbes

virtually vörtšuəli peaaegu / praktiliselt

practically präktikəli peaaegu / praktiliselt

roughly rafli ligikaudu

21. Välistavad määrsõnad

Määrsõna Hääldus eesti keeles Tähendus

only ounli ainult

merely mirli üksnes

solely souli ainult / üksnes

exclusively ikskluusivli eranditult

otherwise aðər-u aiz vastasel juhul

apart əpaart eraldi / välja arvatud

22. Terviklikkust väljendavad määrsõnad

Määrsõna Hääldus eesti keeles Tähendus

altogether ooltəgeðər kokku / tervikuna

entirely intairli täielikult

completely kəmpliitli täielikult

fully fuli täielikult

wholly houli tervenisti

universally juunivörsəli üldiselt / universaalselt

23. Lausemäärsõnad

Need sõnad toimivad lausemäärsõnadena.

Määrsõna Hääldus eesti keeles Tähendus

actually äktšuəli tegelikult

apparently əpærəntli ilmselt

certainly sörtnli kindlasti

clearly klirli selgelt

definitely definitli kindlasti

evidently evidəntli ilmselgelt

fortunately foortšənətli õnneks

frankly fränkli ausalt öeldes

generally dženerəli üldiselt

honestly onistli ausalt

ideally aidiiəli ideaalis

indeed indiid tõepoolest

naturally nätšərəli loomulikult

obviously obviəsli ilmselgelt

personally pörsənəli isiklikult

perhaps pərhäps võib-olla

probably probəbli tõenäoliselt

seriously siəriəsli tõsiselt

surely šurli kindlasti

surprisingly sərpraizingli üllatavalt

theoretically ðiəretikəli teoreetiliselt

unfortunately anfoortšənətli kahjuks

Tüüp Vormel Vormeli hääldus inglise keeles Näide Hääldus eesti keeles Tähendus

Määrsõna moodustamine omadussõnast – põhireegel Omadussõna + -ly adjective + -ly quick → quickly kuik → kuikli kiire → kiiresti

Omadussõna lõpeb -y-ga y eemaldatakse + -ily adjective − y + -ily happy → happily häpi → häpili õnnelik → õnnelikult

Omadussõna lõpeb -le-ga e eemaldatakse + -y adjective − e + -y gentle → gently džentl → džentli õrn → õrnalt

Omadussõna lõpeb -ic-ga Omadussõna + -ally adjective + -ally basic → basically beisik → beisikəli põhiline → põhimõtteliselt

Mõned -ic-lõpulised omadussõnad Omadussõna + -ally adjective + -ally dramatic → dramatically drəmätik → drəmätikəli dramaatiline → dramaatiliselt

Mõned -ue-lõpulised omadussõnad Omadussõna + -ly adjective + -ly true → truly tru → truuli tõene → tõeliselt

Omadussõna lõpeb -ll-ga Omadussõna + -y adjective + -y full → fully ful → fuli täielik → täielikult

Omadussõna ei muutu Sama sõna same word fast → fast faast → faast kiire → kiiresti

Omadussõna ei muutu Sama sõna same word hard → hard haard → haard kõva / raske → kõvasti / raskelt

Omadussõna ei muutu Sama sõna same word late → late leit → leit hiline → hilja

Omadussõna ei muutu Sama sõna same word early → early erli → erli varajane → vara

Ebaregulaarne määrsõna Ebaregulaarne vorm irregular form good → well gud → uel hea → hästi

Nimisõnast moodustatud määrsõna Nimisõna + -ward/-wards noun + -ward/-wards home → homeward houm → houmuərd kodu → kodu poole

Nimisõnast moodustatud määrsõna Nimisõna + -wise noun + -wise clock → clockwise klok → klokuaiz kell → päripäeva

Liitmäärsõna Sõna + sõna word + word somehow sam-hau kuidagi

Liitmäärsõna Sõna + sõna word + word everywhere evri-uēr igal pool

Adverbiaalne väljend Sõna või väljend + nimisõna ja eessõna adverbial phrase in the morning in ðə moorning hommikul

9- Sidesõnad (CONJUNCTIONS)

1. Rinnastavad sidesõnad — Coordinating Conjunctions

Need sidesõnad ühendavad grammatiliselt võrdväärseid elemente.

Sidesõna Hääldus eesti kirjapildis Tähendus

and änd ja

but bat aga / kuid

or oor või

nor noor ega

for foor sest

yet jet aga / siiski

so soo seega / nii et

FANBOYS

For — foor — sest

And — änd — ja

Nor — noor — ega

But — bat — aga

Or — oor — või

Yet — jet — siiski

So — soo — seega

I was tired, but I worked.

Ai uoz taiərd, bat ai uörkt.

Ma olin väsinud, aga töötasin.

2. Alistavad sidesõnad — Subordinating Conjunctions

Need sidesõnad ühendavad kõrvallause pealausega.

Põhjus

Sidesõna Hääldus eesti kirjapildis Tähendus

because bikoz sest / sellepärast et

since sins sest / kuna

as äz sest / kuna

seeing that siiing dhät arvestades, et

seeing as siiing äz kuna

now that nau dhät nüüd, kui

given that givən dhät arvestades, et

considering that kənsidəring dhät arvestades, et

inasmuch as inəz-matš äz kuna / kuivõrd

insofar as insou-faar äz niivõrd kui

insomuch as insə-matš äz selles ulatuses, et

in that in dhät selles mõttes, et

I stayed home because I was tired.

Ai steid houm bikoz ai uoz taiərd.

Ma jäin koju, sest olin väsinud.

3. Tingimuslikud sidesõnad

Sidesõna Hääldus eesti kirjapildis Tähendus

if if kui

unless anles kui mitte / välja arvatud juhul, kui

provided prəvaidid tingimusel et

provided that prəvaidid dhät tingimusel et

providing prəvaiding tingimusel et

providing that prəvaiding dhät tingimusel et

as long as äz long äz seni kuni / tingimusel et

so long as sou long äz seni kuni

on condition that on kəndišən dhät tingimusel et

in case in keis juhuks kui

in the event that in dhi ivent dhät juhul kui

assuming that əsuuming dhät eeldusel et

supposing that səpouzing dhät oletades, et

suppose that səpouz dhät oletame, et

given that givən dhät arvestades, et

granted that gräntid dhät kuigi tunnistame, et

granting that gränting dhät eeldades, et

If you study, you will learn.

If juu stadi, juu uil lörn.

Kui sa õpid, siis sa õpid midagi selgeks.

4. Mööndust ja vastandust väljendavad sidesõnad

Sidesõna Hääldus eesti kirjapildis Tähendus

although ooldhough kuigi / ehkki

though dhou kuigi / ehkki

even though iivən dhou isegi kui / kuigi

even if iivən if isegi kui

whereas ueräz samas kui

while uail samas kui / kuigi

whilst uailst samas kui

albeit oolbiiit kuigi / ehkki

much as matš äz kuigi / ehkki

however much hau-ever matš ükskõik kui palju

no matter how nou mätər hau ükskõik kuidas

no matter what nou mätər uot ükskõik mida

no matter who nou mätər huu ükskõik kes

no matter where nou mätər uer ükskõik kus

no matter when nou mätər uen ükskõik millal

no matter which nou mätər uið ükskõik milline

Even though he was tired, he continued.

Iivən dhou hii uoz taiərd, hii kəntinjuud.

Kuigi ta oli väsinud, jätkas ta.

5. Aega väljendavad sidesõnad

Sidesõna Hääldus eesti kirjapildis Tähendus

when uen kui / millal

whenever uen-ever alati kui / millal iganes

while uail samal ajal kui

whilst uailst samal ajal kui

before bifoor enne kui

after aftər pärast seda kui

until / till / 'til / 'till antil / til / til / til kuni

since sins alates sellest kui

once uans niipea kui / kui juba

as soon as äz suun äz niipea kui

as long as äz long äz seni kuni

so long as sou long äz seni kuni

by the time bai dhə taim selleks ajaks kui

every time evri taim iga kord kui

each time iitš taim iga kord kui

the moment dhə moumənt sel hetkel kui

the minute dhə minit niipea kui

the instant dhə instant niipea kui

directly direktli kohe kui

immediately imii-dietli kohe kui

hardly... when haardli... uen vaevu... kui

scarcely... when skeərsli... uen vaevu... kui

no sooner... than nou suunər... dhän vaevalt... kui

Call me when you arrive.

Kool mii uen juu əraiv.

Helista mulle, kui sa kohale jõuad.

6. Eesmärki väljendavad sidesõnad

Sidesõna Hääldus eesti kirjapildis Tähendus

so that sou dhät et / selleks et

in order that in oordər dhät selleks et

lest lest et mitte / kartuses, et

for fear that foor fiər dhät kartuses, et

in case in keis juhuks kui

I studied hard so that I could pass.

Ai stadid haard sou dhät ai kud paas.

Ma õppisin usinalt, et eksam edukalt sooritada.

7. Tulemuse väljendamine

Sidesõna Hääldus eesti kirjapildis Tähendus

so... that sou... dhät nii... et

such... that satš... dhät selline... et

so that sou dhät nii et

such that satš dhät selline, et

He was so tired that he slept immediately.

Hii uoz sou taiərd dhät hii slept imii-dietli.

Ta oli nii väsinud, et jäi kohe magama.

8. Võrdlust väljendavad sidesõnad

Sidesõna Hääldus eesti kirjapildis Tähendus

than dhän kui

as... as äz... äz sama... kui / niisama... kui

not as... as not äz... äz mitte nii... kui

as if äz if nagu oleks

as though äz dhou nagu oleks

just as džast äz täpselt nagu

the more... the more dhə moor... dhə moor mida rohkem... seda rohkem

the more... the less dhə moor... dhə les mida rohkem... seda vähem

the less... the more dhə les... dhə moor mida vähem... seda rohkem

the less... the less dhə les... dhə les mida vähem... seda vähem

She is taller than I am.

Šii iz toolər dhän ai äm.

Ta on minust pikem.

9. Viisi ja sarnasuse väljendamine

Sidesõna Hääldus eesti kirjapildis Tähendus

as äz nagu

as if äz if nagu oleks

as though äz dhou nagu oleks

just as džast äz täpselt nagu

the way dhə uei nii nagu / viisil, kuidas

in the way that in dhə uei dhät viisil, kuidas

however hau-ever ükskõik kuidas

however you hau-ever juu ükskõik kuidas sina

He talks as if he knows everything.

Hii tooks äz if hii nouz evrithing.

Ta räägib, nagu teaks ta kõike.

10. Alternatiivi väljendamine

Sidesõna Hääldus eesti kirjapildis Tähendus

or oor või

either... or iidhər... oor kas... või

whether... or uethər... oor kas... või

whether... or not uethər... oor not kas... või mitte

Either you come or I leave.

Iidhər juu kam oor ai liiv.

Kas sina tuled või mina lahkun.

11. Paarissidesõnad — Correlative Conjunctions

Struktuur Hääldus eesti kirjapildis Tähendus

both... and bouth... änd nii... kui ka

either... or iidhər... oor kas... või

neither... nor niidhər... noor ei... ega

not only... but also not ounli... bat oolsou mitte ainult... vaid ka

whether... or uethər... oor kas... või

whether... or not uethər... oor not kas... või mitte

rather... than rädhər... dhän pigem... kui

no sooner... than nou suunər... dhän vaevalt... kui

hardly... when haardli... uen vaevu... kui

scarcely... when skeərsli... uen vaevu... kui

barely... when beərli... uen vaevu... kui

the more... the more dhə moor... dhə moor mida rohkem... seda rohkem

the more... the less dhə moor... dhə les mida rohkem... seda vähem

the less... the more dhə les... dhə moor mida vähem... seda rohkem

the less... the less dhə les... dhə les mida vähem... seda vähem

12. Lisamist väljendavad sidesõnad

Sidesõna Hääldus eesti kirjapildis Tähendus

and änd ja

as well as äz uel äz samuti nagu / lisaks

not to mention not tə menšən rääkimata sellest, et

besides bisაიdz lisaks / peale selle

let alone let əloun rääkimata sellest, et

much less matš les veel vähem

to say nothing of tə sei nathing ov rääkimata sellest, et

apart from əpaart from peale / välja arvatud

aside from əsaid from peale / välja arvatud

Mõnda neist väljenditest kasutatakse pigem eessõnafraasi või ühendava väljendina, mitte alati päris sidesõnana.

13. Erandit väljendavad sidesõnad

Sidesõna Hääldus eesti kirjapildis Tähendus

except that iksept dhät välja arvatud see, et

except when iksept uen välja arvatud siis, kui

except if iksept if välja arvatud juhul, kui

save that seiv dhät välja arvatud see, et

but that bat dhät kui mitte see, et

unless anles kui mitte / välja arvatud juhul, kui

14. Eeldust väljendavad sidesõnad

Sidesõna Hääldus eesti kirjapildis Tähendus

assuming that əsuuming dhät eeldades, et

supposing that səpouzing dhät oletades, et

suppose that səpouz dhät oletame, et

presuming that prizuuming dhät eeldades, et

provided that prəvaidid dhät tingimusel et

providing that prəvaiding dhät tingimusel et

given that givən dhät arvestades, et

granting that gränting dhät isegi kui mööname, et

granted that gräntid dhät kuigi mööname, et

15. Üldistavad ja valikut väljendavad asesõnalised sidesõnad

Sõna Hääldus eesti kirjapildis Tähendus

whoever huu-ever kes iganes

whomever huum-ever keda iganes

whatever uot-ever mida iganes

whichever uitš-ever milline iganes

wherever uer-ever kus iganes

whenever uen-ever millal iganes

however hau-ever kuidas iganes

Whoever comes can enter.

Huu-ever kamz kən entər.

Igaüks, kes tuleb, võib sisse astuda.

Whatever you choose is fine.

Uot-ever juu tšuuz iz fain.

Ükskõik mida sa valid, see sobib.

16. Vanamoodsad ja formaalsed sidesõnaväljendid

Need väljendid esinevad inglise keeles, kuid on tänapäevases kõnekeeles vähem levinud.

Väljend Hääldus eesti kirjapildis Tähendus

albeit oolbiiit kuigi / ehkki

albeit that oolbiiit dhät kuigi

albeit when oolbiiit uen kuigi siis, kui

albeit with oolbiiit uith kuigi koos

insofar as insou-faar äz niivõrd kui

inasmuch as inəz-matš äz kuna / kuivõrd

insomuch as insə-matš äz selles ulatuses, et

notwithstanding that not-uith-ständing dhät hoolimata sellest, et

whereas ueräz samas kui

whilst uailst samas kui

lest lest et mitte

save that seiv dhät välja arvatud see, et

provided that prəvaidid dhät tingimusel et

supposing that səpouzing dhät oletades, et

17. Sõnad, mida peetakse vahel sidesõnadeks, kuid mis on tavaliselt muud tüüpi väljendid

Need sõnad ühendavad sageli mõtteid, kuid ei ole tavaliselt tavalised sidesõnad:

Sõna Hääldus Kasutus Tähendus

however hau-ever ühendmäärsõna sellest hoolimata / siiski

therefore dheer-foor ühendmäärsõna seetõttu

moreover moor-ou-ver ühendmäärsõna peale selle

furthermore fördhər-moor ühendmäärsõna lisaks sellele

nevertheless nevər-dhə-les ühendmäärsõna sellest hoolimata

nonetheless non-dhə-les ühendmäärsõna sellest hoolimata

consequently kon-si-kwentli ühendmäärsõna järelikult

otherwise adhər-uais ühendmäärsõna vastasel juhul

instead in-sted ühendmäärsõna selle asemel

meanwhile miin-uail ühendmäärsõna vahepeal

thus dhas ühendmäärsõna seega / niisiis

hence hens ühendmäärsõna seetõttu / siit ka

Näide:

I was tired; however, I worked.

Ai uoz taiərd; hau-ever, ai uörkt.

Ma olin väsinud; sellest hoolimata töötasin.

Sõna however ei ole täpselt sama mis but.

Ära kasuta seda nii:

❌ I was tired, however I worked.

Õiged variandid:

✅ I was tired, but I worked.

Või:

✅ I was tired; however, I worked.

If only — if ounli — oleks vaid / kui vaid

If only I played — kui ma vaid mängiksin

Anyway/Anyways — eniuეi / eniuეiz — igatahes

10- Eessõnad (PREPOSITIONS)

1. Põhilised eessõnad

Eessõna Hääldus eesti kirjapildis Tähendus Näitelause Näitelause hääldus Tõlge

about ə-baut kohta / umbes We talked about the problem. Uii tookt ə-baut dhə probləm. Me rääkisime probleemist.

above ə-bav ülalpool / kõrgemal The lamp is above the table. Dhə lämp iz ə-bav dhə teibl. Lamp on laua kohal.

across ə-kross üle / teisele poole We walked across the street. Uii uookt ə-kross dhə striit. Me kõndisime üle tänava.

after aftər pärast We met after lunch. Uii met aftər lantš. Me kohtusime pärast lõunasööki.

against ə-genst vastu The ladder is against the wall. Dhə lädər iz ə-genst dhə uool. Redel toetub vastu seina.

along ə-long piki We walked along the river. Uii uookt ə-long dhə rivər. Me kõndisime piki jõge.

amid ə-mid keskel / keset He stood amid the crowd. Hii stud ə-mid dhə kraud. Ta seisis rahvahulga keskel.

among ə-mang seas She was among friends. Šii uoz ə-mang frendz. Ta oli sõprade seas.

around ə-raund ümber We sat around the table. Uii sät ə-raund dhə teibl. Me istusime ümber laua.

at ät juures / kohal I am at school. Ai äm ät skuul. Ma olen koolis.

before bi-foor enne Come before noon. Kam bi-foor nuun. Tule enne keskpäeva.

behind bi-haind taga The car is behind the house. Dhə kaar iz bi-haind dhə haus. Auto on maja taga.

below bi-lou allpool The temperature is below zero. Dhə temprətšər iz bi-lou ziərou. Temperatuur on alla nulli.

beneath bi-niith all / allpool The keys are beneath the book. Dhə kiiz aar bi-niith dhə buk. Võtmed on raamatu all.

beside bi-said kõrval Sit beside me. Sit bi-said mii. Istu minu kõrvale.

besides bi-saидz lisaks / peale selle Besides English, she speaks Arabic. Bisaiдз ingliš, šii spiiks ärəbik. Lisaks inglise keelele räägib ta araabia keelt.

between bi-tuiin kahe vahel The shop is between two buildings. Dhə šop iz bi-tuiin tu bildingz. Pood asub kahe hoone vahel.

beyond bi-ond kaugemal kui / teisel pool The village is beyond the mountain. Dhə vilidž iz bi-ond dhə mauntən. Küla asub mäe taga.

by bai abil / poolt / kõrval The book was written by her. Dhə buk uoz ritən bai hər. Raamatu kirjutas tema.

concerning kən-sörning seoses / kohta We talked concerning the project. Uii tookt kən-sörning dhə prodžekt. Me rääkisime projektist.

despite dis-pait hoolimata Despite the rain, we went out. Dis-pait dhə rein, uii uent aut. Hoolimata vihmast läksime välja.

down daun alla He walked down the hill. Hii uookt daun dhə hil. Ta kõndis mäest alla.

during djuəring ajal I slept during the flight. Ai slept djuəring dhə flait. Ma magasin lennu ajal.

except ik-sept välja arvatud Everyone came except John. Evriuan keim ik-sept Džon. Kõik tulid peale Johni.

for foor jaoks / vältel This gift is for you. Dhis gift iz foor juu. See kingitus on sulle.

from from kust / alates I came from Kuwait. Ai keim from Kuwait. Ma tulin Kuveidist.

in in sees / -s She is in the room. Šii iz in dhə ruum. Ta on toas.

inside in-said sees The keys are inside the bag. Dhə kiiz aar in-said dhə bäg. Võtmed on koti sees.

into in-tu sisse He went into the room. Hii uent in-tu dhə ruum. Ta läks tuppa.

like laik nagu He runs like a professional. Hii ranz laik ə prə-fešənəl. Ta jookseb nagu professionaal.

near niər lähedal I live near the school. Ai liv niər dhə skuul. Ma elan kooli lähedal.

of ov - / omastav seos The door of the house is open. Dhə door ov dhə haus iz oupən. Maja uks on lahti.

off off maha / pealt Take your shoes off the table. Teik joor šuuz off dhə teibl. Võta oma kingad laua pealt ära.

on on peal The book is on the table. Dhə buk iz on dhə teibl. Raamat on laual.

onto on-tu peale The cat jumped onto the table. Dhə kät džampt on-tu dhə teibl. Kass hüppas lauale.

opposite op-əzit vastaspool The bank is opposite the hotel. Dhə bänk iz op-əzit dhə houtel. Pank asub hotelli vastas.

out aut välja He went out the door. Hii uent aut dhə door. Ta läks uksest välja.

outside aut-said väljas / väljaspool They are outside the house. Dhei aar aut-said dhə haus. Nad on majast väljas.

over ou-vər üle / kohal The plane flew over the city. Dhə plein fluu ou-vər dhə siti. Lennuk lendas üle linna.

past päst mööda We walked past the school. Uii uookt päst dhə skuul. Me kõndisime koolist mööda.

regarding ri-gaarding seoses / kohta I have a question regarding the plan. Ai häv ə kwes-tšən ri-gaarding dhə plän. Mul on plaani kohta küsimus.

round raund ümber We walked round the park. Uii uookt raund dhə paark. Me kõndisime pargi ümber.

since sins alates I have lived here since 2020. Ai häv livd hiər sins tu thauzənd tuenti. Olen siin elanud alates 2020. aastast.

through thruu läbi We walked through the tunnel. Uii uookt thruu dhə tanəl. Me kõndisime läbi tunneli.

throughout thruu-aut kogu / terve It rained throughout the day. It reind thruu-aut dhə dei. Kogu päeva sadas vihma.

till til kuni Wait till tomorrow. Ueit til tə-morou. Oota homseni.

to tuu poole / juurde I went to school. Ai uent tuu skuul. Ma läksin kooli.

toward toord poole He walked toward me. Hii uookt toord mii. Ta kõndis minu poole.

towards toordz poole She ran towards the door. Šii rän toordz dhə door. Ta jooksis ukse poole.

under an-dər all The cat is under the table. Dhə kät iz an-dər dhə teibl. Kass on laua all.

underneath an-dər-niith all The bag is underneath the chair. Dhə bäg iz an-dər-niith dhə tšeər. Kott on tooli all.

unlike an-laik erinevalt Unlike him, I am quiet. An-laik him, ai äm kuaiət. Erinevalt temast olen ma vaikne.

until an-til kuni Stay here until Friday. Stei hiər an-til fraidei. Jää siia reedeni.

up ap üles He walked up the stairs. Hii uookt ap dhə steərz. Ta kõndis trepist üles.

upon ə-pon peale / saabumisel Upon arrival, call me. Ə-pon ə-raivəl, kool mii. Helista mulle saabumisel.

via vaia / viia kaudu We traveled via Dubai. Uii trävəld vaia Dubai. Me reisisime Dubai kaudu.

with uith koos / abil I went with my brother. Ai uent uith mai bradhər. Ma läksin koos oma vennaga.

within uith-in sees / jooksul Finish it within an hour. Finiš it uith-in ən auər. Lõpeta see tunni jooksul.

without uith-aut ilma He left without his phone. Hii left uith-aut hiz foun. Ta lahkus ilma telefonita.

2. Liiteessõnad ja eessõnafraasid

Need on mitmest sõnast koosnevad eessõnalised väljendid.

Väljend Hääldus eesti kirjapildis Tähendus Näitelause Hääldus Tõlge

according to ə-koording tu vastavalt According to the report, sales increased. Ə-koording tu dhə ri-poort, seilz in-kriist. Raporti kohaselt müük kasvas.

ahead of ə-hed ov ees / enne She arrived ahead of us. Šii ə-raivd ə-hed ov as. Ta saabus enne meid.

along with ə-long uith koos / lisaks He came along with his brother. Hii keim ə-long uith hiz bradhər. Ta tuli koos oma vennaga.

apart from ə-paart from välja arvatud / peale Apart from John, everyone agreed. Ə-paart from Džon, evriuan ə-griid. Kõik nõustusid peale Johni.

as for äz foor mis puutub... As for me, I agree. Äz foor mii, ai ə-grii. Mis minusse puutub, siis olen nõus.

as of äz ov alates / seisuga As of Monday, the rule applies. Äz ov mandei, dhə ruul ə-plais. Alates esmaspäevast kehtib see reegel.

as to äz tuu puudutab / kohta There is uncertainty as to the cause. Dheər iz an-sör-tənti äz tuu dhə kooz. Põhjuse suhtes valitseb ebakindlus.

because of bi-koz ov tõttu We stayed home because of the rain. Uii steid houm bi-koz ov dhə rein. Me jäime vihma tõttu koju.

by means of bai miinz ov abil We solved it by means of a computer. Uii solv'd it bai miinz ov ə kəm-pjuutər. Me lahendasime selle arvuti abil.

by way of bai uei ov kaudu We went by way of London. Uii uent bai uei ov Landən. Me läksime Londoni kaudu.

close to klous tuu lähedal The school is close to my house. Dhə skuul iz klous tuu mai haus. Kool asub minu maja lähedal.

due to djuu tuu tõttu The flight was delayed due to fog. Dhə flait uoz di-leidid djuu tuu fog. Lend hilines udu tõttu.

except for ik-sept foor välja arvatud Everyone came except for Mary. Evriuan keim ik-sept foor Meəri. Kõik tulid peale Mary.

far from faar from kaugel sellest / mitte sugugi The answer is far from simple. Dhii än-sər iz faar from simpəl. Vastus pole sugugi lihtne.

in addition to in ə-dišən tuu lisaks In addition to English, he studies Arabic. In ə-dišən tuu Ingliš, hii stadiz Ärəbik. Lisaks inglise keelele õpib ta araabia keelt.

in case of in keis ov juhul kui / korral Call me in case of emergency. Kool mii in keis ov i-mör-džənsi. Helista mulle hädaolukorras.

in front of in front ov ees The car is in front of the house. Dhə kaar iz in front ov dhə haus. Auto on maja ees.

in place of in pleis ov asemel Use this in place of sugar. Juuz dhis in pleis ov šugər. Kasuta seda suhkru asemel.

in spite of in spait ov hoolimata In spite of the rain, we left. In spait ov dhə rein, uii left. Hoolimata vihmast lahkusime.

in terms of in törmz ov seisukohast / osas In terms of price, it is cheap. In törmz ov prais, it iz tšiip. Hinna poolest on see odav.

instead of in-sted ov asemel I drank tea instead of coffee. Ai dränk tii in-sted ov kofi. Ma jõin kohvi asemel teed.

next to nekst tuu kõrval Sit next to me. Sit nekst tuu mii. Istu minu kõrvale.

on account of on ə-kaunt ov tõttu The match was canceled on account of rain. Dhə mätš uoz känsəld on ə-kaunt ov rein. Mäng tühistati vihma tõttu.

on behalf of on bi-haaf ov kellegi nimel I spoke on behalf of the team. Ai spouk on bi-haaf ov dhə tiim. Rääkisin meeskonna nimel.

on top of on top ov peal / lisaks The keys are on top of the box. Dhə kiiz aar on top ov dhə boks. Võtmed on karbi peal.

out of aut ov välja / seest He walked out of the room. Hii uookt aut ov dhə ruum. Ta kõndis toast välja.

owing to ouing tuu tõttu The event was canceled owing to rain. Dhə ivent uoz känsəld ouing tuu rein. Üritus tühistati vihma tõttu.

prior to praiər tuu enne Prior to the meeting, we prepared. Praiər tuu dhə miiting, uii pri-peərd. Valmistusime enne koosolekut.

regardless of ri-gaardləs ov sõltumata We will continue regardless of the cost. Uii uil kən-tinjuu ri-gaardləs ov dhə kost. Jätkame kuludest hoolimata.

thanks to thängks tuu tänu Thanks to you, we succeeded. Thängks tuu juu, uii sək-siidid. Tänu sinule saime hakkama.

together with tə-gedhər uith koos She came together with her friends. Šii keim tə-gedhər uith hər frendz. Ta tuli koos oma sõpradega.

up to ap tuu kuni / kuni arvuni Up to ten people can enter. Ap tuu ten piipəl kən entər. Sisse võib minna kuni kümme inimest.

with regard to uith ri-gaard tuu seoses / mis puutub With regard to your question, I agree. Uith ri-gaard tuu joor kwes-tšən, ai ə-grii. Sinu küsimuse osas olen nõus.

with respect to uith ri-spekt tuu seoses / mis puudutab With respect to this issue, we disagree. Uith ri-spekt tuu dhis išuu, uii dis-ə-grii. Selles küsimuses oleme eri meelt.

3. Täiendavad eessõnafraasid

Väljend Hääldus eesti kirjapildis Tähendus

by virtue of bai vörtšuu ov tänu / tulenevalt

by dint of bai dint ov tänu / millegi abil

by reason of bai riizən ov tõttu

by courtesy of bai kör-təsi ov tänu / kellegi lahkel loal

by order of bai oordər ov kellegi korraldusel

by reference to bai refərens tuu toetudes / viidates

by means of bai miinz ov abil

by way of bai uei ov kaudu

in accordance with in ə-koordəns uith vastavalt

in comparison with in kəm-peərisən uith võrreldes

in connection with in kə-nekšən uith seoses

in contrast to in konträst tuu vastupidiselt / erinevalt

in exchange for in iks-tšeindž foor vastutasuks

in favor of in feivər ov kasuks / poolt

in lieu of in luu ov asemel

in relation to in ri-leišən tuu seoses

in response to in ri-spонс tuu vastuseks

in search of in söörtš ov otsides

in view of in vjuu ov arvestades

on the basis of on dhə beisis ov alusel

on the grounds of on dhə graundz ov põhjusel / alusel

with a view to uith ə vjuu tuu selleks et

with the exception of uith dhə ik-sepšən ov välja arvatud

with the help of uith dhə help ov abil

with reference to uith refərens tuu seoses / viidates

4. Vanamoodsad, haruldased ja formaalsed eessõnad

Mõned järgnevatest sõnadest esinevad sagedamini vanemas, juriidilises, kirjanduslikus või formaalses inglise keeles.

Sõna Hääldus eesti kirjapildis Tähendus

abaft ə-bäft taga / ahtri pool

alongside ə-long-said kõrval

amidst ə-midst keskel

amongst ə-mangst seas

astride ə-straid üle / harkis üle

athwart ə-thuoort risti üle

atop ə-top peal

barring beəring välja arvatud

circa sör-kə umbes / ligikaudu

cum kam koos / ühendatuna

ere iər enne

notwithstanding not-uith-ständing hoolimata

per pör kohta / iga / kaudu

save seiv välja arvatud

vis-à-vis vi-zə-vii vastakuti / seoses

worth uörth väärt

Näide:

Notwithstanding the difficulties, we continued.

Not-uith-ständing dhə difikəltiiz, uii kən-tinjuud.

Hoolimata raskustest jätkasime.

5. Eessõnad, mis väljendavad kohta

Järgmine tabel aitab korraldada neid väljendeid ruumilise tähenduse järgi.

Seos Eessõnad

Sees in, inside, within

Sisse into

Väljas out, outside

Pinnal on

Pinnale onto

Ülal above, over, atop, on top of

All under, below, beneath, underneath

Ees in front of, before

Taga behind

Kõrval beside, by, next to, alongside

Kahe vahel between

Rühma seas among, amongst

Lähedal near, close to

Vastasküljel opposite, across from

Ümber around, round

Läbi / üle across, through

Piki along

Millegi poole toward, towards

Eemale away from, off

Mööda / kaugemale past, beyond

6. Aega väljendavad eessõnad

Ajaline seos Eessõna Näide

Täpne kellaaeg at at 5 o'clock

Päev / kuupäev on on Monday

Kuu / aasta / ajavahemik in in 2026

Enne before, prior to, ahead of before lunch

Pärast after, following after work

Millegi ajal during during the meeting

Alates since since Monday

Teatud aja vältel for for two hours

Kuni until, till until Friday

Algus- ja lõppaeg from … to from Monday to Friday

Kogu aja vältel throughout throughout the year

Hiljemalt by by Friday

Kindel tähtaeg by by 6 p.m.

Teatud aja jooksul within within two hours

Ligikaudne aeg around, about around noon

Ligikaudu kindla aja paiku near near midnight

7. Põhjust ja eesmärki väljendavad eessõnad

Eessõna / väljend Hääldus eesti kirjapildis Tähendus

because of bi-koz ov tõttu

due to djuu tuu tõttu

owing to ouing tuu tõttu

on account of on ə-kaunt ov tõttu

as a result of äz ə ri-zalt ov tulemusena

thanks to thängks tuu tänu

for foor jaoks / eest

for the sake of foor dhə seik ov huvides

with a view to uith ə vjuu tuu selleks et

in order to in oordər tuu selleks et

* In order to järgneb tavaliselt tegusõna algvormile. Seetõttu on see pigem eesmärki väljendav tarind kui tavaline eessõna.

8. Oluline reegel: eessõna ja selle järel olev sõna

Põhireegel:

Preposition + noun / pronoun / V-ing

Eessõna + nimisõna / asesõna / tegusõna -ing-vorm

Näited:

Eessõna koos nimisõnaga

I am in the house.

Ai äm in dhə haus.

Ma olen majas.

Eessõna koos asesõnaga

This gift is for him.

Dhis gift iz foor him.

See kingitus on talle.

Pane tähele:

for him ✅

for he ❌

Pärast eessõna kasutatakse asesõna sihitavat vormi.

Eessõna koos V-ing-vormiga

She is good at cooking.

Šii iz gud ät kuking.

Ta oskab hästi süüa teha.

He left without saying goodbye.

Hii left uith-aut seing gud-bai.

Ta lahkus hüvasti jätmata.

9. Sarnaste eessõnade erinevused

Sõna Põhitähendus Näide

in sees in the room

into sisse liikumine go into the room

on pinnal on the table

onto pinnale liikumine jump onto the table

at täpne koht at the station

to suuna või sihtkoha poole go to school

by kõrval / abil / tähtajaks by the door / by car / by Friday

with koos / millegi abil with him / with a knife

from kust / lähtekoht from London

of seos / kuuluvus the door of the house

for jaoks / vältel for you / for two hours

since alates kindlast hetkest since Monday

during millegi ajal during the meeting

until kuni kindla ajani until Friday

between kahe vahel between John and Mary

among rühma seas among friends

above kõrgemal kui above the table

over üle / kohal over the bridge

below madalamal kui below the line

under all under the table

beside kõrval beside me

besides lisaks besides English

because of / cause of põhjuse tõttu because of rain

despite hoolimata despite the rain

in spite of hoolimata in spite of the rain

aboard — laeva, lennuki või muu sõiduki pardal

11- Määratlejad (DETERMINERS)

Määratlejate põhitõed

Määratleja | Hääldus | Tähendus | Täielik näide | Näite hääldus | Tõlge

a | ä | üks; umbmäärane artikkel | I saw a dog. | ai soo ä dog | Ma nägin üht koera.

an | än | üks; umbmäärane artikkel enne täishäälikuhäälikuga algavat sõna | She ate an apple. | šii eit än äpl | Ta sõi ühe õuna.

the | dhə / dhii | kindel artikkel; konkreetne või teadaolev asi | I saw the dog. | ai soo dhə dog | Ma nägin seda koera.

this | dhis | see | This book is useful. | dhis buk iz juusfəl | See raamat on kasulik.

that | dhät | too; see seal | That car is expensive. | dhät kaar iz ikspensiv | See auto seal on kallis.

these | dhiiz | need | These books are new. | dhiiz buks aar njuu | Need raamatud on uued.

those | dhooz | nood; need seal | Those houses are old. | dhooz hauziz aar ould | Need majad seal on vanad.

2. Omastavad määratlejad

Need paiknevad enne nimisõna ja näitavad, kellele asi kuulub.

Määratleja | Hääldus | Tähendus | Näide

my | mai | minu | My book is here.

your | joor | sinu; teie | Your car is outside.

his | hiz | tema (meessoost isiku) | His house is big.

her | hör | tema (naissoost isiku) | Her bag is black.

its | its | selle; elutu asja või looma oma | The dog moved its tail.

our | aur | meie | Our teacher is kind.

their | dheər | nende | Their house is beautiful.

Näited

my book = minu raamat

your car = sinu auto

his phone = tema telefon

her bag = tema kott

our house = meie maja

their children = nende lapsed

Kuid:

mine, yours, his, hers, ours ja theirs on iseseisvad omastavad asesõnad, mida kasutatakse nimisõnata.

This book is mine.

dhis buk iz main.

See raamat on minu oma.

3. Näitavad määratlejad

Määratleja | Hääldus | Arv | Kaugus | Näide

this | dhis | ainsus | lähedal | this book

that | dhät | ainsus | kaugel | that book

these | dhiiz | mitmus | lähedal | these books

those | dhooz | mitmus | kaugel | those books

Reeglid

this + ainsuses nimisõna

this book

dhis buk

see raamat

these + mitmuses nimisõna

these books

dhiiz buks

need raamatud

that + ainsuses nimisõna

that car

dhät kaar

see auto seal

those + mitmuses nimisõna

those cars

dhooz kaarz

need autod seal

4. Kogust väljendavad määratlejad

Need määratlejad näitavad nimisõna hulka või kogust.

Määratleja | Hääldus | Tähendus | Näide

some | sam | mõned; veidi | I bought some books.

any | eni | mõni; mingit; üldse | Do you have any questions?

no | nou | mitte ühtegi; puudub | I have no money.

much | matš | palju (loendamatu nimisõnaga) | I don't have much time.

many | meni | palju (loendatava nimisõnaga) | She has many books.

little | litl | vähe (loendamatu nimisõnaga) | I have little time.

a little | ə litl | natuke | I have a little time.

few | fj uu | vähe (loendatava nimisõnaga) | Few people came.

a few | ə fj uu | mõned; paar | I have a few questions.

enough | inaf | piisavalt | We have enough food.

more | moor | rohkem | I need more water.

less | les | vähem (loendamatu nimisõnaga) | I need less sugar.

fewer | fj uər | vähem (loendatava nimisõnaga) | We need fewer chairs.

all | ool | kõik | All students passed.

both | bouth | mõlemad | Both students passed.

half | haaf | pool | Half the class left.

most | moust | enamik | Most people agreed.

enough | inaf | piisavalt | We have enough money.

5. Arvsõnad

Arvsõnad näitavad, kui palju või mitu eset või inimest on.

Põhiarv | Hääldus | Näide

one | wan | one book

two | tuu | two books

three | thrii | three books

four | foor | four books

five | faiv | five books

six | siks | six books

seven | sevn | seven books

eight | eit | eight books

nine | nain | nine books

ten | ten | ten books

hundred | handrəd | a hundred books

thousand | thauzənd | a thousand books

million | miljən | a million people

billion | biljən | a billion dollars

6. Jaotavad määratlejad

Need väljendid osutavad inimestele või asjadele ükshaaval või rühmana.

Määratleja | Hääldus | Tähendus | Näide

each | iitš | igaüks; iga | Each student has a book.

every | evri | iga; kõik eraldi võetuna | Every student passed.

either | iidher / aidher | kumb tahes kahest | Either answer is acceptable.

neither | naidher / niidher | mitte kumbki kahest | Neither answer is correct.

Erinevus

each

Each student received a book.

iitš stuudent risii vd ə buk.

Iga õpilane sai raamatu.

Rõhk on igal inimesel eraldi.

every

Every student received a book.

evri stuudent risii vd ə buk.

Iga õpilane sai raamatu.

Rõhk on kogu rühmal ja kõigil selle liikmetel.

7. Küsivad määratlejad

Neid kasutatakse nimisõna kohta küsimuse esitamiseks.

Määratleja | Hääldus | Tähendus | Näide

what | wot | mis; milline | What book do you want?

which | witš | milline; missugune neist | Which book do you want?

whose | huuz | kelle | Whose book is this?

what kind of | wot kaind əv | millist tüüpi | What kind of car do you want?

which kind of | witš kaind əv | millist tüüpi neist | Which kind of food do you prefer?

Näited

Which book do you want?

witš buk duu juu wont?

Millist raamatut sa tahad?

Whose car is this?

huuz kaar iz dhis?

Kelle auto see on?

8. Umbmäärased määratlejad

Need väljendavad isikut või asja, mida pole täpselt määratletud.

Määratleja | Hääldus | Tähendus

a | ä | üks; mingi; umbmäärane

an | än | üks; mingi; umbmäärane

some | sam | mõned; veidi

any | eni | mõni; mingit

no | nou | mitte ühtegi

another | ənadher | veel üks; teine

other | adher | teised; muud

such | satš | selline; niisugune

9. Another ja other

Need väljendid on tähenduselt sarnased, kuid neid kasutatakse erinevalt.

another

another + ainsuses loendatav nimisõna

I need another book.

ai niid ənadher buk.

Mul on vaja veel üht raamatut.

other

other + mitmuses nimisõna

I need other books.

ai niid adher buks.

Mul on vaja teisi raamatuid.

the other

The other book is mine.

dhii adher buk iz main.

Teine raamat on minu oma.

the other + mitmus

The other books are mine.

dhii adher buks aar main.

Ülejäänud raamatud on minu omad.

10. Rõhutavad ja sarnasust väljendavad määratlejad

such

such + a/an + omadussõna + ainsuses nimisõna

She is such a nice person.

šii iz satš ə nais pörsn.

Ta on nii tore inimene.

Mitmuses nimisõnaga:

such people

satš piipl

sellised inimesed

Loendamatu nimisõnaga:

such good advice

satš gud ədvais

nii hea nõuanne

11. Suuremat hulka ja üldisust väljendavad määratlejad

Määratleja | Hääldus | Tähendus | Näide

all | ool | kõik | all students

both | bouth | mõlemad | both books

each | iitš | igaüks | each student

every | evri | iga | every student

either | iidher | kumb tahes kahest | either book

neither | niidher | mitte kumbki kahest | neither book

enough | inaf | piisavalt | enough food

much | matš | palju (loendamatu nimisõnaga) | much water

many | meni | palju (loendatava nimisõnaga) | many books

most | moust | enamik | most people

more | moor | rohkem | more time

less | les | vähem (loendamatu nimisõnaga) | less water

fewer | fj uər | vähem (loendatava nimisõnaga) | fewer people

half | haaf | pool | half the money

plenty of | plentii əv | küllaldaselt; palju | plenty of food

a lot of | ə lot əv | palju | a lot of people

lots of | lots əv | palju | lots of books

12. Koguse väljendid

Järgmised väljendid aitavad nimisõna kogust täpsemalt kirjeldada.

Väljend | Hääldus | Tähendus

a lot of | ə lot əv | palju

lots of | lots əv | palju

plenty of | plentii əv | küllaldaselt; rohkesti

a number of | ə nambər əv | hulk; mitu

a great number of | ə greit nambər əv | suur hulk

a large number of | ə laadž nambər əv | suur hulk

a small number of | ə smool nambər əv | väike hulk

a great deal of | ə greit diil əv | suur kogus

a large amount of | ə laadž əmaunt əv | suur kogus

a small amount of | ə smool əmaunt əv | väike kogus

a majority of | ə məžoriti əv | enamik

a minority of | ə mainoriti əv | vähemus

a pair of | ə peər əv | paar

a couple of | ə kapl əv | paar; kaks

a range of | ə rein dž əv | valik; hulk

a variety of | ə vəraiəti əv | mitmesugused; mitmekesine valik

a series of | ə siəriiz əv | seeria; rida

a set of | ə set əv | komplekt; kogum

a group of | ə gruup əv | rühm

a number of | ə nambər əv | hulk; mitu

Näide:

A lot of students study English.

ə lot əv stuudents stadi ingliš.

Paljud õpilased õpivad inglise keelt.

13. Murdarvud ja osahulgad

Väljend | Hääldus | Tähendus

half | haaf | pool

a half | ə haaf | üks pool

quarter | kwoortər | veerand

a quarter | ə kwoortər | üks veerand

third | thörd | kolmandik

a third | ə thörd | üks kolmandik

two-thirds | tuu thörd z | kaks kolmandikku

three-quarters | thrii kwoortərz | kolm neljandikku

part of | paart əv | osa millestki

most of | moust əv | enamik millestki

some of | sam əv | osa; mõned neist

all of | ool əv | kõik

none of | nan əv | mitte ükski; mitte midagi sellest

Näited:

Half the students left.

haaf dhə stuudents left.

Pooled õpilased lahkusid.

Most of the students passed.

moust əv dhə stuudents paast.

Enamik õpilasi sooritas eksami edukalt.

14. None ja neither

none

Kasutatakse sageli suurema rühma või rohkem kui kahe asja kohta.

None of the students came.

nan əv dhə stuudents keim.

Ükski õpilastest ei tulnud.

neither

Kasutatakse kahe inimese või asja puhul.

Neither student came.

niidher stuudent keim.

Kumbki õpilane ei tulnud.

either

Tähendab üht kahest võimalusest.

Either student can help you.

iidher stuudent kæn help juu.

Kumb tahes kahest õpilasest saab sind aidata.

15. Eitavad määratlejad

Määratleja | Hääldus | Tähendus | Näide

no | nou | mitte ühtegi; puudub | no money

neither | niidher | mitte kumbki kahest | neither student

no other | nou adher | mitte ühtegi teist | no other option

not a | not ə | mitte ükski; mitte ühtegi | not a single person

not any | not eni | mitte ühtegi | not any books

Näide:

No student was absent.

nou stuudent wəz äbsənt.

Ükski õpilane ei puudunud.

16. Sõnad, mis võivad toimida määratlejatena, kuid mitte alati

Mõned sõnad võivad olenevalt kontekstist ja kasutusest toimida määratlejatena.

Sõna | Hääldus | Näide määratlejana

certain | sörtn | certain people = teatud inimesed

certain | sörtn | a certain person = üks kindel inimene

particular | pərtikjulər | a particular reason = konkreetne põhjus

specific | spəsifik | a specific case = konkreetne juhtum

given | givən | given circumstances = antud asjaolud

same | seim | the same person = sama inimene

next | nekst | next week = järgmine nädal

last | laast | last year = eelmine aasta

previous | priivies | previous examples = varasemad näited

following | folouing | the following day = järgmine päev

certain | sörtn | certain circumstances = teatud asjaolud

various | veəriəs | various reasons = mitmesugused põhjused

numerous | nuumərəs | numerous examples = arvukad näited

countless | kauntləs | countless possibilities = lugematud võimalused

different | difrənt | different ideas = erinevad ideed

same | seim | the same answer = sama vastus

17. Sõnad nagu next ja last

Nende tähendus võib muutuda olenevalt sellest, kas nende ees on the.

next week

I will travel next week.

ai wil trävl nekst wiik.

Ma reisin järgmisel nädalal.

the next week

the next week viitab sageli konkreetsele järgnevale nädalale.

The next week was very busy.

dhə nekst wiik wəz veri bizi.

Järgmine nädal oli väga kiire.

Sama erinevus esineb ka järgmises näites:

last year = eelmisel aastal

the last year = viimane aasta või konkreetne viimane aasta

18. Rõhutavad määratlejate ühendid

Väljend | Hääldus | Tähendus

each and every | iitš änd evri | iga viimane kui üks

every single | evri singəl | iga üksik

each individual | iitš individžuəl | iga üksikisik

any given | eni givən | ükskõik milline konkreetne

a certain | ə sörtn | üks kindel; teatud

one particular | wan pərtikjulər | üks konkreetne

the whole | dhə houl | kogu; terve

the entire | dhi intair | kogu; terve

the total | dhə toutl | koguarv; kogusumma

Näited:

Every single student passed.

evri singəl stuudent paast.

Iga viimane kui õpilane sooritas eksami edukalt.

The entire class left.

dhi intair klaas left.

Kogu klass lahkus.

19. Whole ja entire

Mõlemad sõnad tähendavad üldiselt „kogu” või „terve”.

the whole + nimisõna

I read the whole book.

ai red dhə houl buk.

Ma lugesin kogu raamatu läbi.

the entire + nimisõna

I read the entire book.

ai red dhi intair buk.

Ma lugesin terve raamatu läbi.

20. Omastavad nimisõnavormid

Neid moodustatakse sageli ülakoma ja s-i abil.

Väljend | Hääldus | Tähendus

John's | džonz | Johni oma

Mary's | meeriz | Mary oma

the man's | dhə mänz | mehe oma

the students' | dhə stuudents | õpilaste oma

Näide:

John's car is new.

džonz kaar iz njuu.

Johni auto on uus.

John's väljendab omandisuhet.

21. Määratlejate järjekord

Tavaliselt järgivad määratlejad kindlat järjekorda.

Näide:

the three old books

dhə thrii ould buks

kolm vana raamatut

Vale järjekord:

❌ three the books

Levinud järjekord:

põhimääratleja + arv või kogust väljendav sõna + omadussõna + nimisõna

Näide:

the two beautiful houses

dhə tuu bjuutifəl hauziz

kaks ilusat maja

22. Kas kahte määratlejat saab koos kasutada?

Mõnikord saab, kuid mitte kõiki määratlejaid ei saa omavahel ühendada.

❌ a the book

Ära ütle:

❌ a the book

❌ this my book

Inglise keeles ei kasutata neid tavaliselt sellises järjekorras.

❌ this my book

Ütle selle asemel:

this book of mine

dhis buk əv main

See raamat, mis on minu oma.

Kuid järgmised ühendid on õiged:

all my books

ool mai buks

kõik minu raamatud

Seega:

all + my + books

Ja:

both my parents

bouth mai peərənts

mõlemad minu vanemad

Ja:

half the money

haaf dhə mani

pool rahast

23. Määratlejad loendatavate ja loendamatute nimisõnadega

Ainsuses loendatav nimisõna

Võib kasutada:

a/an, the, this, that, my, each, every, either, neither, another

Näited:

a book

ə buk

üks raamat

this book

dhis buk

see raamat

every book

evri buk

iga raamat

Mitmuses loendatav nimisõna

Võib kasutada:

the, these, those, my, some, any, many, few, several, both, all, most, more, fewer

Näide:

many books

meni buks

palju raamatuid

Loendamatu nimisõna

Võib kasutada:

the, this, that, my, some, any, much, little, a little, enough, more, less, all, most

Näide:

much water

matš wootər

palju vett

24. Several

Several on määratleja, mis tähendab „mitu” või „mõned”.

Several students came.

sevərəl stuudents keim.

Mitu õpilast tuli.

Tähendus:

rohkem kui kaks, kuid mitte väga palju

25. Certain / various / numerous

Sõna | Hääldus | Tähendus | Näide

certain | sörtn | teatud; kindel | certain people

various | veəriəs | mitmesugune; erinev | various reasons

numerous | nuumərəs | arvukas; rohke | numerous examples

countless | kauntləs | loendamatu; lugematu | countless opportunities

several | sevərəl | mitu; mõned | several books

different | difrənt | erinev | different ideas

12- Tingimuslaused (IF CONDITIONAL)

Tüüp | Ingliskeelne vormel | Vormeli hääldus | Aeg / tähendus

Nulltingimus | If + lihtolevik, lihtolevik | if + present, present | Üldine tõde või harjumuspärane tulemus

Esimene tingimuslause | If + lihtolevik, will + põhivorm V1 | if + present, wil + vii wan | Võimalik tulevikusündmus

Teine tingimuslause | If + lihtminevik, would + põhivorm V1 | if + past, wud + vii wan | Hüpoteetiline olukord olevikus või tulevikus

Kolmas tingimuslause | If + enneminevik, would have + V3 | if + past perfect, wud häv + vii thrii | Hüpoteetiline minevik; midagi, mida ei juhtunud

Segatingimuslause I | If + enneminevik, would + põhivorm V1 | if + past perfect, wud + vii wan | Minevik → olevik

Segatingimuslause II | If + lihtminevik, would have + V3 | if + past, wud häv + vii thrii | Olevik → minevik

Tüüp | Vormel | Vormeli hääldus | Näide | Näite hääldus | Tähendus

Would Simple | would + V1 | wud + vii wan | I would eat. | ai wud iit | Ma sööksin.

Would Continuous | would be + V-ing | wud bii + vii-ing | I would be eating. | ai wud bii iiting | Ma oleksin söömas.

Would Perfect | would have + V3 | wud häv + vii thrii | I would have eaten. | ai wud häv iitən | Ma oleksin söönud.

Would Perfect Continuous | would have been + V-ing | wud häv biin + vii-ing | I would have been eating. | ai wud häv biin iiting | Ma oleksin olnud söömas.

Kõik asesõnad

Asesõna | Would + V1 | Would be + V-ing | Would have + V3 | Would have been + V-ing

I | I would eat. | I would be eating. | I would have eaten. | I would have been eating.

You | You would eat. | You would be eating. | You would have eaten. | You would have been eating.

He | He would eat. | He would be eating. | He would have eaten. | He would have been eating.

She | She would eat. | She would be eating. | She would have eaten. | She would have been eating.

It | It would eat. | It would be eating. | It would have eaten. | It would have been eating.

We | We would eat. | We would be eating. | We would have eaten. | We would have been eating.

They | They would eat. | They would be eating. | They would have eaten. | They would have been eating.

Kõik vormid: Would Negative – Active

Tüüp | Ingliskeelne vormel | Vormeli hääldus | Näide | Näite hääldus | Tähendus

Lihtne hüpoteetiline vorm | would not + põhivorm V1 | wud not + vii wan | I would not eat. | ai wud not iit | Ma ei sööks.

Kestev hüpoteetiline vorm | would not be + V-ing | wud not bii + vii-ing | I would not be eating. | ai wud not bii iiting | Ma ei oleks söömas.

Hüpoteetiline perfektiivvorm | would not have + V3 | wud not häv + vii thrii | I would not have eaten. | ai wud not häv iitən | Ma ei oleks söönud.

Hüpoteetiline kestev perfektiivvorm | would not have been + V-ing | wud not häv biin + vii-ing | I would not have been eating. | ai wud not häv biin iiting | Ma ei oleks olnud söömas.

Kõik asesõnad

Asesõna | Would not + V1 | Would not be + V-ing | Would not have + V3 | Would not have been + V-ing

I | I would not eat. | I would not be eating. | I would not have eaten. | I would not have been eating.

You | You would not eat. | You would not be eating. | You would not have eaten. | You would not have been eating.

He | He would not eat. | He would not be eating. | He would not have eaten. | He would not have been eating.

She | She would not eat. | She would not be eating. | She would not have eaten. | She would not have been eating.

It | It would not eat. | It would not be eating. | It would not have eaten. | It would not have been eating.

We | We would not eat. | We would not be eating. | We would not have eaten. | We would not have been eating.

They | They would not eat. | They would not be eating. | They would not have eaten. | They would not have been eating.

Lühendid

Täisvorm | Lühivorm | Hääldus

would not + V1 | wouldn't + V1 | wudnt + vii wan

would not be + V-ing | wouldn't be + V-ing | wudnt bii + vii-ing

would not have + V3 | wouldn't have + V3 | wudnt häv + vii thrii

would not have been + V-ing | wouldn't have been + V-ing | wudnt häv biin + vii-ing

Kõik vormid: Would Passive

Tüüp | Ingliskeelne vormel | Vormeli hääldus | Näide | Näite hääldus | Tähendus

Lihtne passiiv | would be + V3 | wud bii + vii thrii | The book would be read. | dhə buk wud bii red | Raamatut loetaks.

Kestev passiiv | would be being + V3 | wud bii biiing + vii thrii | The book would be being read. | dhə buk wud bii biiing red | Raamatut loetaks parajasti. (See vorm on väga haruldane.)

Perfektiivne passiiv | would have been + V3 | wud häv biin + vii thrii | The book would have been read. | dhə buk wud häv biin red | Raamat oleks loetud.

Kestev perfektiivne passiiv | would have been being + V3 | wud häv biin biiing + vii thrii | The book would have been being read. | dhə buk wud häv biin biiing red | Raamatut oleks selleks ajaks juba loetud olnud. (See vorm on äärmiselt haruldane.)

Kõik asesõnad

Asesõna | Would Passive Simple | Would Passive Continuous | Would Passive Perfect | Would Passive Perfect Continuous

I | I would be seen. | I would be being seen. | I would have been seen. | I would have been being seen.

You | You would be seen. | You would be being seen. | You would have been seen. | You would have been being seen.

He | He would be seen. | He would be being seen. | He would have been seen. | He would have been being seen.

She | She would be seen. | She would be being seen. | She would have been seen. | She would have been being seen.

It | It would be seen. | It would be being seen. | It would have been seen. | It would have been being seen.

We | We would be seen. | We would be being seen. | We would have been seen. | We would have been being seen.

They | They would be seen. | They would be being seen. | They would have been seen. | They would have been being seen.

Eitav vorm – Would Passive Negative

Tüüp | Ingliskeelne vormel | Näide | Näite hääldus | Tähendus

Lihtne passiiv | would not be + V3 | The book would not be read. | dhə buk wud not bii red | Raamatut ei loetaks.

Kestev passiiv | would not be being + V3 | The book would not be being read. | dhə buk wud not bii biiing red | Raamatut ei loetaks parajasti. (Väga haruldane vorm.)

Perfektiivne passiiv | would not have been + V3 | The book would not have been read. | dhə buk wud not häv biin red | Raamat ei oleks loetud.

Kestev perfektiivne passiiv | would not have been being + V3 | The book would not have been being read. | dhə buk wud not häv biin biiing red | Raamatut ei oleks selleks ajaks juba loetud olnud. (Äärmiselt haruldane vorm.)

Tingimuslause põhisõnad ja -väljendid

Sõna / väljend | Ingliskeelne hääldus | Tähendus eesti keeles | Kasutus

if | if | kui; juhul kui | Tingimuse sissejuhatamiseks

if not | if not | kui mitte | Eitava tingimuse väljendamiseks

unless | ənles | kui mitte; välja arvatud juhul, kui | Sageli samatähenduslik väljendiga if ... not

when | wen | kui; millal | Oodatava või korduva olukorra puhul

whenever | wenever | iga kord kui; millal iganes | Korduva tingimuse puhul

even if | iivən if | isegi kui | Kui tulemus ei muutu tingimusest hoolimata

only if | ounli if | ainult siis, kui | Vajaliku tingimuse väljendamiseks

if and only if | if änd ounli if | parajasti siis ja ainult siis, kui | Kahepoolse tingimuse väljendamiseks

as long as | äz long äz | niikaua kui; tingimusel et | Tingimuse väljendamiseks

so long as | sou long äz | niikaua kui; tingimusel et | Sarnane väljendiga as long as

provided that | prəvaidid dhät | tingimusel et | Selgesõnalise tingimuse väljendamiseks

providing that | prəvaiding dhät | tingimusel et | Tingimuse väljendamiseks

on condition that | on kəndišn dhät | tingimusel et | Ametlikum tingimuse väljend

in case | in keis | juhuks kui | Ettevalmistuse või ettevaatuse väljendamiseks; ei tähenda alati sama mis if

in the event that | in dhi ivent dhät | juhul kui; selle juhtumise korral | Ametlikum tingimuse väljend

assuming that | əsuuming dhät | eeldades, et | Eelduse väljendamiseks

supposing that | səpouzing dhät | oletades, et | Hüpoteetilise olukorra esitamiseks

suppose | səpouz | oletame, et; mis siis, kui | Hüpoteesi esitamiseks

what if | wot if | mis siis, kui | Võimaliku olukorra kohta küsimiseks

if only | if ounli | kui vaid; oleks vaid | Soovi või kahetsuse väljendamiseks

even though | iivən dhou | kuigi; ehkki | Möönduse väljendamiseks, mitte tavaliselt tingimuse märkimiseks

whether | wedhər | kas | Kahe võimaluse või kahtluse väljendamiseks

when | wen | kui; millal | Aja või tingimuse väljendamiseks

only when | ounli wen | ainult siis, kui | Tingimuse või aja piiritlemiseks

13- Võrdlus- ja ülivõrre (COMPARATIVE AND SUPERLATIVE)

Lühikeste omadussõnade võrdlusaste omadussõna + -er + than omadussõna + -er + den taller than taller than

Lühikeste omadussõnade ülivõrre the + omadussõna + -est de + omadussõna + -est the tallest the tallest

Pikkade omadussõnade võrdlusaste more + omadussõna + than mor + omadussõna + den more beautiful than more beautiful than

Pikkade omadussõnade ülivõrre the most + omadussõna de most + omadussõna the most beautiful the most beautiful

Väiksema määra võrdlusaste less + omadussõna + than les + omadussõna + den less expensive than less expensive than

Väikseima määra ülivõrre the least + omadussõna de liist + omadussõna the least expensive the least expensive

Võrdne määr as + omadussõna + as az + omadussõna + az as tall as as tall as

Ebavõrdne määr not as + omadussõna + as not az + omadussõna + az not as tall as not as tall as

Võrdlus väljajäetud esimese as-iga omadussõna + as omadussõna + az tall as tall as

Eitav võrdlus not + omadussõna + as not + omadussõna + az not tall as not tall as

Suure rõhuga võrdlus much/far/a lot + võrdlusaste mač/faar/ə lot + võrdlusaste much better much better

Väikese erinevusega võrdlus a little/slightly + võrdlusaste ə litl/slaitli + võrdlusaste slightly better slightly better

Järkjärguline muutus võrdlusaste + and + võrdlusaste võrdlusaste + end + võrdlusaste bigger and bigger bigger and bigger

Seos „mida…, seda…” the + võrdlusaste, the + võrdlusaste de + võrdlusaste, de + võrdlusaste the more, the better the more, the better

Parim mingis rühmas the + ülivõrre + in/of de + ülivõrre + in/of the best in the class the best in the class

Üks parimatest one of the + ülivõrre + mitmuse nimisõna van ov de + ülivõrre + mitmuse nimisõna one of the best students one of the best students

Selgelt kõige parem by far + the + ülivõrre bai faar + de + ülivõrre by far the best by far the best

Tegusõna võrdlemine tegusõna + more/less tegusõna + mor/les work more work more

Loendatavate nimisõnade võrdlus more/fewer + mitmuse nimisõna mor/fjuuer + mitmuse nimisõna more books / fewer books more books / fewer books

Loendamatute nimisõnade võrdlus more/less + loendamatu nimisõna mor/les + loendamatu nimisõna more water / less water more water / less water

Raha võrdlemine more/less + nimisõna mor/les + nimisõna more money more money

Inimeste arvu võrdlemine more/fewer + mitmuse nimisõna mor/fjuuer + mitmuse nimisõna more people more people

Kahekordne kogus (loendamatu nimisõna) twice as much as tvais az mač az twice as much money twice as much money

Kahekordne arv (loendatav nimisõna) twice as many as tvais az meni az twice as many books twice as many books

I am as tall as him — Ma olen temaga sama pikk. — Inglise hääldus: ai äm äz tuul äz him

Millal kasutada -er ja millal more?

See on väga oluline punkt.

Olukord Kasutus Näide Hääldus Tähendus

Lühike omadussõna, tavaliselt üks silp -er taller toller pikem

Lühike omadussõna, tavaliselt üks silp -er smaller smooler väiksem

Omadussõna lõpeb tähega -y -er, kus y muutub i-ks happier häpi-er õnnelikum

Omadussõna lõpeb tähega -e -r larger laardžer suurem

Pikk omadussõna, tavaliselt kaks või enam silpi more more beautiful mor bjuutiful ilusam

Pikk omadussõna more more expensive mor ikspensiv kallim

Pikk omadussõna more more interesting mor intristing huvitavam

15- Relatiivlaused (RELATIVE CLAUSES)

Tüüp Vahend või struktuur Struktuuri hääldus Näide Näite hääldus Tõlge

Määratlev relatiivlause who / whom / whose / which / that / where / when / why huu / huum / huuz / vitš / dät / veer / ven / vai The man who lives here is my teacher de män huu livz hiir iz mai tiitšer Mees, kes siin elab, on minu õpetaja.

Mitt määratlev relatiivlause who / whom / whose / which / where / when huu / huum / huuz / vitš / veer / ven My brother, who lives in London, is a doctor mai brader, huu livz in landən, iz ə doktor Minu vend, kes elab Londonis, on arst.

Relatiivlause, milles asesõna on alus who/which/that + tegusõna huu/vitš/dät + tegusõna The woman who works here is friendly de wuman huu vörks hiir iz frendli Naine, kes siin töötab, on sõbralik.

Relatiivlause, milles asesõna on sihitis who/whom/which/that + alus + tegusõna huu/huum/vitš/dät + alus + tegusõna The man whom I met was kind de män huum ai met wəz kaind Mees, kellega ma kohtusin, oli lahke.

Väljajäetud relatiivasesõna nimisõna + alus + tegusõna nimisõna + alus + tegusõna The book I bought is interesting de buk ai boot iz intristing Raamat, mille ma ostsin, on huvitav.

Omandit väljendav relatiivlause whose + nimisõna huuz + nimisõna The girl whose father is a doctor is my friend de gööl huuz faader iz ə doktor iz mai frend Tüdruk, kelle isa on arst, on minu sõber.

Kohta väljendav relatiivlause where + lause veer + lause This is the house where I grew up dis iz de haus veer ai gruu ap See on maja, kus ma üles kasvasin.

Aega väljendav relatiivlause when + lause ven + lause I remember the day when we met ai rimember de dei ven vii met Ma mäletan päeva, mil me kohtusime.

Põhjust väljendav relatiivlause why + lause vai + lause I know the reason why he left ai nou de riizən vai hii left Ma tean põhjust, miks ta lahkus.

Eessõnaga relatiivlause eessõna + whom/which eessõna + huum/vitš The person to whom I spoke was helpful de pörsən tu huum ai spouk wəz helpfəl Inimene, kellega ma rääkisin, oli abivalmis.

Lühendatud relatiivlause V-ing-vormiga nimisõna + V-ing nimisõna + V-ing The man standing there is my brother de män ständing deer iz mai brader Mees, kes seal seisab, on minu vend.

Lühendatud relatiivlause V3-vormiga nimisõna + V3 nimisõna + V3 The documents signed yesterday are important de dokjumənts saind yesterdei aar importənt Eile allkirjastatud dokumendid on olulised.

Infinitiiviga relatiivlause nimisõna + to + V1 nimisõna + tu + V1 She was the first person to arrive šii wəz de först pörsən tu əraiv Ta oli esimene inimene, kes kohale jõudis.

Üldistav relatiivlause whoever / whatever / whichever / wherever / whenever / however huuever / wotever / vitšever / veerever / venever / hau-ever Take whatever you want teik wotever juu wont Võta, mida iganes soovid.

Kogu eelnevat lauset kommenteeriv relatiivlause , which + lause , vitš + lause He missed the bus, which made him late hii mist de bas, vitš meid him leit Ta jäi bussist maha, mistõttu ta hilines.

Relatiivlause nimisõnalise fraasina what / whatever / whoever / whichever wot / wotever / huu-ever / vitš-ever I know what you mean ai nou wot juu miin Ma tean, mida sa mõtled.

Põimitud relatiivlause relatiivlause + relatiivlause relatiivlause + relatiivlause The man who lives in the house that I bought is my neighbor de män huu livz in de haus dät ai boot iz mai neibor Mees, kes elab majas, mille ma ostsin, on minu naaber.

16- Kaudne ja otsene kõne (REPORTED SPEECH AND DIRECT SPEECH)

Tüüp Struktuur Struktuuri hääldus Otsese kõne näide Kaudne kõne Tõlge

Jaatav teatav lause said (that) + lause sed (dät) + lause He said, “I am tired.” He said (that) he was tired. Ta ütles, et ta oli väsinud.

Eitav teatav lause said (that) + alus + not + tegusõna sed (dät) + alus + not + tegusõna He said, “I am not tired.” He said that he was not tired. Ta ütles, et ta ei olnud väsinud.

Jah/ei-küsimus asked if/whether + lause äskt if/wedher + lause He asked, “Are you ready?” He asked if I was ready. Ta küsis, kas ma olen valmis.

Küsisõnaga küsimus asked + küsisõna + lause äskt + küsisõna + lause He asked, “Where do you live?” He asked where I lived. Ta küsis, kus ma elan.

Jaatav käsk told + sihitis + to + V1 tould + sihitis + tu + V1 He said, “Open the door.” He told me to open the door. Ta käskis mul ukse avada.

Eitav käsk told + sihitis + not to + V1 tould + sihitis + not tu + V1 He said, “Do not open the door.” He told me not to open the door. Ta käskis mul ust mitte avada.

Palve asked + sihitis + to + V1 äskt + sihitis + tu + V1 She said, “Please help me.” She asked me to help her. Ta palus mul teda aidata.

Eitav palve asked + sihitis + not to + V1 äskt + sihitis + not tu + V1 She said, “Please don't leave.” She asked me not to leave. Ta palus mul mitte lahkuda.

Nõuanne advised + sihitis + to + V1 ədvaizd + sihitis + tu + V1 He said, “Study harder.” He advised me to study harder. Ta soovitas mul rohkem õppida.

Eitav nõuanne advised + sihitis + not to + V1 ədvaizd + sihitis + not tu + V1 He said, “Don't drive fast.” He advised me not to drive fast. Ta soovitas mul kiiresti mitte sõita.

Ettepanek suggested + V-ing sədžestid + V-ing He said, “Let's go.” He suggested going. Ta tegi ettepaneku minna.

Ettepanek sõnaga that suggested that + alus + should + V1 sədžestid dät + alus + šud + V1 He said, “Let's go.” He suggested that we should go. Ta tegi ettepaneku, et me läheksime.

Lubadus promised + to + V1 promist + tu + V1 He said, “I will help you.” He promised to help me. Ta lubas mind aidata.

Keeldumine refused + to + V1 rifjuuzd + tu + V1 He said, “I won't go.” He refused to go. Ta keeldus minemast.

Pakkumine offered + to + V1 oferd + tu + V1 He said, “I will help you.” He offered to help me. Ta pakkus, et aitab mind.

Hoiatus warned + sihitis + to + V1 vornd + sihitis + tu + V1 He said, “Be careful.” He warned me to be careful. Ta hoiatas mind ettevaatlik olema.

Eitav hoiatus warned + sihitis + not to + V1 vornd + sihitis + not tu + V1 He said, “Don't touch it.” He warned me not to touch it. Ta hoiatas mind seda mitte puudutamast.

Vabandamine apologized for + V-ing əpolədžaizd for + V-ing He said, “I'm sorry I lied.” He apologized for lying. Ta vabandas valetamise pärast.

Ülestunnistus admitted + V-ing ədmitid + V-ing He said, “I broke it.” He admitted breaking it. Ta tunnistas, et lõhkus selle.

Eitamine denied + V-ing dinaid + V-ing He said, “I didn't break it.” He denied breaking it. Ta eitas, et oli selle lõhkunud.

Süüdistamine accused + sihitis + of + V-ing əkjuuzd + sihitis + ov + V-ing He said, “You stole it.” He accused me of stealing it. Ta süüdistas mind selle varastamises.

Süüdistamine või etteheitmine blamed + sihitis + for + V-ing bleimd + sihitis + for + V-ing He said, “You caused the problem.” He blamed me for causing the problem. Ta süüdistas mind probleemi põhjustamises.

Õnnitlemine congratulated + sihitis + on + V-ing/nimisõna kəngräčuleitid + sihitis + on + V-ing/nimisõna He said, “Congratulations!” He congratulated me on winning. Ta õnnitles mind võidu puhul.

Aegade muutumine kaudses kõnes

Kui otsene kõne muudetakse kaudseks kõneks, toimub tavaliselt aegade nihe (backshift), st olevik muutub minevikuks.

Otsene kõne Kaudne kõne Hääldus

Present Simple Past Simple present simpl

Present Continuous Past Continuous present kəntinjuəs

Present Perfect Past Perfect present pörfikt

Present Perfect Continuous Past Perfect Continuous present pörfikt kəntinjuəs

Past Simple Past Perfect past simpl

Past Continuous Past Perfect Continuous past kəntinjuəs

Past Perfect Past Perfect past pörfikt

will + V1 would + V1 wud + V1

will be + V-ing would be + V-ing wud bii + V-ing

will have + V3 would have + V3 wud häv + V3

can + V1 could + V1 kud + V1

may + V1 might + V1 mait + V1

must + V1 had to + V1 häd tu + V1

3. Näited aegade nihke kohta

Otsene kõne Kaudne kõne Tõlge

He said, “I work here.” He said that he worked there. Ta ütles, et ta töötas seal.

He said, “I am working.” He said that he was working. Ta ütles, et ta töötas.

He said, “I have finished.” He said that he had finished. Ta ütles, et ta oli lõpetanud.

He said, “I finished.” He said that he had finished. Ta ütles, et ta oli lõpetanud.

He said, “I was sleeping.” He said that he had been sleeping. Ta ütles, et ta oli maganud.

He said, “I will come.” He said that he would come. Ta ütles, et ta tuleb.

He said, “I can swim.” He said that he could swim. Ta ütles, et ta oskas ujuda.

He said, “I may come.” He said that he might come. Ta ütles, et ta võib tulla.

4. Asesõnade muutumine

Otsene kõne Kaudne kõne

I he / she

me him / her

my his / her

mine his / hers

we they

us them

our their

ours theirs

you I / we / he / she / they — olenevalt kontekstist

your my / our / his / her / their — olenevalt kontekstist

Näide:

Direct: She said, “I love my house.”

Reported: She said that she loved her house.

Hääldus: šii sed dät šii lavd hör haus

Tõlge: Ta ütles, et armastab oma maja.

5. Aega ja kohta väljendavate sõnade muutumine

Otsene kõne Kaudne kõne

now nao

today dei dei

tonight dät nait

yesterday de dei bifoor / de priivies dei

tomorrow de nekst dei / de folouing dei

last week de priivies wiik

next week de folouing wiik

ago bifoor

here deer

this dät

these douz

17- Infinitiivid ja verbinimisõnad (INFINITIVES AND VERBAL NOUNS)

Tüüp Ingliskeelne termin Hääldus Struktuur Struktuuri hääldus Tähendus või kasutus

Infinitiiv koos sõnaga to to-infinitive tu-infinitiv to + V1 tu + V1 tegema või midagi teha

Infinitiiv ilma sõnata to bare infinitive beer infinitiv V1 V1 tegusõna algvorm ilma to-ta

-ing-vormis verbinimisõna gerund džerənd V-ing V-ing tegevus või millegi tegemine

Perfektiinfinitiiv perfect infinitive pörfikt infinitiv to have + V3 tu häv + V3 olema midagi juba teinud

Kestvusinfinitiiv continuous infinitive kəntinjuəs infinitiv to be + V-ing tu bii + V-ing olema midagi tegemas

Perfekti kestvusinfinitiiv perfect continuous infinitive pörfikt kəntinjuəs infinitiv to have been + V-ing tu häv bin + V-ing olema midagi juba mõnda aega tegemas

Passiivne infinitiiv passive infinitive päsiv infinitiv to be + V3 tu bii + V3 olema tehtud või saama tehtud

Perfekti passiivne infinitiiv perfect passive infinitive pörfikt päsiv infinitiv to have been + V3 tu häv bin + V3 olema juba tehtud

# Tüüp Struktuur Struktuuri hääldus Näide Näite hääldus Tõlge

1 Adjective + V-ing alus + be + omadussõna + V-ing + sihitis alus + bii + omadussõna + V-ing + sihitis I am happy seeing you. ai äm häpi siiing juu Ma olen õnnelik sind nähes.

2 Adjective + to-infinitive alus + be + omadussõna + to + V1 + sihitis alus + bii + omadussõna + tu + V1 + sihitis I am happy to see you. ai äm häpi tu sii juu Ma olen õnnelik, et saan sind näha.

3 Verb + to-infinitive alus + plan + to + V1 alus + plän + tu + V1 I plan to eat. ai plän tu iit Ma kavatsen süüa.

4 Verb + V-ing alus + plan + V-ing alus + plän + V-ing I plan eating. ai plän iiting Ma kavatsen süüa, kuid see vorm pole selles tähenduses tavaliselt loomulik.

5 Tajumisverb + sihitis + V1 alus + see + sihitis + V1 alus + sii + sihitis + V1 I see him run. ai sii him ran Ma näen teda jooksmas.

6 Tajumisverb + sihitis + V-ing alus + see + sihitis + V-ing alus + sii + sihitis + V-ing I see him running. ai sii him raning Ma näen teda jooksmas.

7 Eesmärk + to-infinitiiv tegusõna + alus + to + V1 tegusõna + alus + tu + V1 I eat to play. ai iit tu plei Ma söön, et mängida.

8 Eesmärk + in order to tegusõna + alus + in order to + V1 tegusõna + alus + in oorder tu + V1 I eat in order to play. ai iit in oorder tu plei Ma söön selleks, et mängida.

18- Subjunktiiv (SUBJUNCTIVE)

Tüüp Struktuur Struktuuri hääldus Näide Näite hääldus Tõlge

1 Oleviku subjunktiiv alus + that + tegusõna algvorm V1 alus + dät + tegusõna algvorm V1 I suggest that he go. ai sədžest dät hii gou Ma soovitan, et ta läheks.

2 Eitav oleviku subjunktiiv alus + that + not + tegusõna algvorm V1 alus + dät + not + tegusõna algvorm V1 I suggest that he not go. ai sədžest dät hii not gou Ma soovitan, et ta ei läheks.

3 Be-subjunktiiv alus + that + be + omadussõna/nimisõna alus + dät + bii + omadussõna/nimisõna It is important that he be ready. it iz importənt dät hii bii redi On oluline, et ta oleks valmis.

4 Pärast nõudmist või soovitust alus + that + alus + V1 alus + dät + alus + V1 They demanded that she leave. dei dimändid dät šii liiv Nad nõudsid, et ta lahkuks.

5 Pärast tegusõna insist alus + that + alus + V1 alus + dät + alus + V1 I insist that he stay. ai ins ist dät hii stei Ma nõuan, et ta jääks.

6 Pärast tegusõna require alus + that + alus + V1 alus + dät + alus + V1 The law requires that everyone be present. de loo rikwaiərz dät evriwan bii prezənt Seadus nõuab, et kõik oleksid kohal.

7 Were-subjunktiiv If + alus + were + ... if + alus + wör + ... If I were you, I would wait. if ai wör juu, ai wud weit Kui ma oleksin sinu asemel, ootaksin.

8 Wish + were alus + wish + alus + were + ... alus + viš + alus + wör + ... I wish I were taller. ai viš ai wör tooler Soovin, et oleksin pikem.

9 Ametlik hüpoteetiline inversioon Were + alus + ... wör + alus + ... Were I you, I would wait. wör ai juu, ai wud weit Kui ma oleksin sinu asemel, ootaksin.

10 Kinnistunud või ametlik väljend God/Heaven + V1 god/heven + V1 God save the King. god seiv de king Jumal hoidku kuningat.

19- Sildküsimused (TAG QUESTIONS)

Tüüp Struktuur Struktuuri hääldus Näitelause Näite hääldus Tõlge

Sildküsimus — jaatav lause jaatav + abitegusõna eitav + alus? lause jaatav + abitegusõna eitav + alus? You are ready, aren't you? juu aar redi, aarnt juu? Sa oled valmis, eks ole?

Sildküsimus — eitav lause eitav + abitegusõna jaatav + alus? lause eitav + abitegusõna jaatav + alus? You aren't ready, are you? juu aarnt redi, aar juu? Sa ei ole valmis, ega ju?

Present Simple lause + don't/doesn't + alus? lause + dount/daznt + alus? She works here, doesn't she? šii vörks hiir, daznt šii? Ta töötab siin, eks ole?

Past Simple lause + didn't/did + alus? lause + didnt/did + alus? You saw him, didn't you? juu soo him, didnt juu? Sa nägid teda, eks ole?

Be lause + isn't/aren't/wasn't/weren't + alus? lause + iznt/arnt/voznt/wörnt + alus? He is here, isn't he? hii iz hiir, iznt hii? Ta on siin, eks ole?

Present Continuous lause + isn't/aren't + alus? lause + iznt/arnt + alus? She is working, isn't she? šii iz vörking, iznt šii? Ta töötab praegu, eks ole?

Present Perfect lause + hasn't/haven't + alus? lause + häznt/hävnt + alus? They have finished, haven't they? dei häv finišt, hävnt dei? Nad on lõpetanud, eks ole?

Past Perfect lause + hadn't + alus? lause + hädnt + alus? He had left, hadn't he? hii häd left, hädnt hii? Ta oli lahkunud, eks ole?

Tulevik — will lause + won't + alus? lause + wont + alus? You will come, won't you? juu wil kam, wont juu? Sa tuled, eks ole?

Modaalverb lause + modaalverbi eitav vorm + alus? lause + modaalverbi eitav vorm + alus? He can swim, can't he? hii kən swim, kaant hii? Ta oskab ujuda, eks ole?

Let's Let's + V1, shall we? lets + V1, šal vii? Let's go, shall we? lets gou, šal vii? Lähme, eks ole?

Käskiv kõneviis V1 + will you? V1 + wil juu? Open the door, will you? oupen de door, wil juu? Ava uks, palun.

Eitav küsimus — Present Simple Don't/Doesn't + alus + V1? dount/daznt + alus + V1? Don't you like coffee? dount juu laik koffie? Kas sulle ei meeldi kohv?

Eitav küsimus — Past Simple Didn't + alus + V1? didnt + alus + V1? Didn't you see him? didnt juu sii him? Kas sa ei näinud teda?

Eitav küsimus — Be Isn't/Aren't/Wasn't/Weren't + alus...? iznt/arnt/voznt/wörnt + alus...? Isn't he ready? iznt hii redi? Kas ta pole valmis?

Eitav küsimus — Continuous Isn't/Aren't + alus + V-ing? iznt/arnt + alus + V-ing? Isn't she working? iznt šii vörking? Kas ta ei tööta praegu?

Eitav küsimus — Perfect Haven't/Hasn't + alus + V3? hävnt/häznt + alus + V3? Haven't you finished? hävnt juu finišt? Kas sa pole lõpetanud?

Eitav küsimus — Future Won't + alus + V1? wont + alus + V1? Won't you come with us? wont juu kam wid as? Kas sa ei tule meiega kaasa?

Eitav küsimus — Modaalverb modaalverbi eitav vorm + alus + V1? modaalverbi eitav vorm + alus + V1? Can't you help me? kaant juu help mii? Kas sa ei saa mind aidata?

Täielik eitav küsimus abitegusõna + alus + not + V1...? abitegusõna + alus + not + V1...? Do you not know? du juu not nou? Kas sa ei tea?

I am — sildküsimus I am + ..., aren't I? ai äm + ..., arnt ai? I am right, aren't I? ai äm rait, arnt ai? Mul on õigus, eks ole?

Põhireeglid

Reegel Näide

Jaatav lause → eitav sildküsimus You like it, don't you?

Eitav lause → jaatav sildküsimus You don't like it, do you?

Eitav küsimus = eitavas vormis küsimus Don't you like it?

Sildküsimus = väide + lühike küsimus lõpus You like it, don't you?

Kui lauses on abitegusõna, kasuta seda sildküsimuses She is working, isn't she?

Kui Present Simple'is või Past Simple'is abitegusõna puudub, kasuta do/does/did He works, doesn't he?

Eitavas küsimuses kasutatakse põhiverbi algvormi V1 pärast do/does/did. Õige: Didn't you go? Vale: Didn't you went?

Yes/No-küsimusele vastates anna tegelik vastus Don't you like coffee? → Yes, I do. / No, I don't.

20- Modaalverbid ja modaalväljendid (MODAL WORDS)

Modaalverb | Hääldus eesti kirjapildis | Põhitähendus eesti keeles | Näide | Näite hääldus | Tõlge

can | kæn | oskama / suutma / võima | I can swim. | Ai kæn swim. | Ma oskan ujuda.

could | kud | oskasin / suutsin / võiksin | I could swim when I was five. | Ai kud swim wen ai woz faiv. | Ma oskasin ujuda, kui olin viieaastane.

may | mei | võib-olla / tohib | It may rain. | It mei rein. | Võib-olla sajab vihma.

might | mait | võib-olla / ehk | It might rain. | It mait rein. | Ehk sajab vihma.

must | mast | peab / kindlasti | You must leave. | Ju mast liiv. | Sa pead lahkuma.

shall | šæl | kas me peaksime...? / tulevik | Shall we go? | Šæl wi gou? | Kas läheme?

should | šud | peaks / tuleks | You should rest. | Ju šud rest. | Sa peaksid puhkama.

will | wil | saab / hakkab / tulevik | I will help you. | Ai wil help ju. | Ma aitan sind.

would | wud | oleks / tahaks / tingimuslik vorm | I would help you. | Ai wud help ju. | Ma aitaksin sind.

ought to | oot tu | peaks / tuleks | You ought to study. | Ju oot tu stadi. | Sa peaksid õppima.

Reegel

Peamistele modaalverbidele järgneb tavaliselt verbi algvorm:

modal + V1

Näide:

She can speak English.

Šii kæn spiik ingliš.

Ta oskab inglise keelt rääkida.

Vale vorm:

❌ She can speaks.

2. Modaalverbide tähendused ja funktsioonid

Funktsioon | Modaalverbid / väljendid | Tähendus

Ability — võime | can, could, be able to | oskama / suutma

Possibility — võimalikkus | can, could, may, might, might possibly | võib-olla / võimalik, et

Permission — luba | can, could, may, might | tohtima / kas tohib?

Request — palve | can, could, will, would, may | kas saaksid...? / kas oleks võimalik...?

Advice — nõuanne | should, ought to, had better | peaks / oleks parem

Obligation — kohustus | must, have to, have got to, need to | peab / on kohustatud

Necessity — vajalikkus | must, have to, need to | peab / on vajalik

Prohibition — keeld | must not, cannot/can't, may not | ei tohi / on keelatud

Expectation — ootus | should, ought to, be supposed to | eeldatavasti / peaks

Prediction — ennustus | will, shall, should, ought to | saab / tõenäoliselt toimub

Willingness — valmisolek | will, would | olema valmis / soovima

Refusal — keeldumine | will not, won't, would not, wouldn't | keelduma / ei soovi

Habit — harjumus | would, will | tavaliselt tegema / oli kombeks teha

Hypothetical — hüpoteetilisus | would, could, might | teeks / võiks teha

Deduction — järeldamine | must, can't, couldn't, may, might | peab olema / ei saa olla / võib-olla

Regret — kahetsus | should have, ought to have, could have, would have | oleks pidanud / oleks võinud

Past possibility — mineviku võimalikkus | may have, might have, could have | võib-olla juhtus

Past deduction — mineviku kohta tehtud järeldus | must have, can't have, couldn't have | pidi olema juhtunud / ei saanud juhtuda

3. Poolmodaalverbid — SEMI-MODALS

Need väljendid ei ole kõik tavalised modaalverbid, kuid neil on sageli modaalverbidega sarnane tähendus või funktsioon.

Modaalväljend | Hääldus eesti kirjapildis | Tähendus | Näide | Näite hääldus | Tõlge

have to | hæv tu | peab | I have to go. | Ai hæv tu gou. | Ma pean minema.

has to | hæz tu | peab | She has to work. | Šii hæz tu wöök. | Ta peab töötama.

had to | hæd tu | pidi | I had to leave. | Ai hæd tu liiv. | Ma pidin lahkuma.

have got to | hæv gat tu | peab | I have got to go. | Ai hæv gat tu gou. | Ma pean minema.

has got to | hæz gat tu | peab | He has got to leave. | Hii hæz gat tu liiv. | Ta peab lahkuma.

had better | hæd betər | oleks parem | You had better go. | Ju hæd betər gou. | Sul oleks parem minna.

be able to | bii eibl tu | suutma / võimeline olema | She is able to swim. | Šii iz eibl tu swim. | Ta oskab ujuda.

be unable to | bii an-eibl tu | mitte suutma | He is unable to walk. | Hii iz an-eibl tu wok. | Ta ei suuda kõndida.

be allowed to | bii əlaud tu | luba olema | We are allowed to leave. | Wii ar əlaud tu liiv. | Meil on lubatud lahkuda.

be permitted to | bii pərmitid tu | luba olema | You are permitted to enter. | Ju ar pərmitid tu entər. | Sul on lubatud siseneda.

be supposed to | bii səpouzd tu | eeldatavasti / peaks | You are supposed to wait. | Ju ar səpouzd tu weit. | Sa peaksid ootama.

be required to | bii rikwaiərd tu | kohustatud olema | You are required to sign. | Ju ar rikwaiərd tu sain. | Sa pead allkirjastama.

be expected to | bii ikspektid tu | eeldatavasti tegema | They are expected to arrive. | Þei ar ikspektid tu əraiv. | Eeldatakse, et nad saabuvad.

be willing to | bii wiling tu | valmis olema | I am willing to help. | Ai æm wiling tu help. | Olen valmis aitama.

be unwilling to | bii an-wiling tu | mitte valmis olema | He is unwilling to cooperate. | Hii iz an-wiling tu kouopəreit. | Ta ei ole valmis koostööd tegema.

be likely to | bii laikli tu | tõenäoliselt tegema | She is likely to win. | Šii iz laikli tu win. | Ta võidab tõenäoliselt.

be unlikely to | bii an-laikli tu | ebatõenäoliselt tegema | He is unlikely to come. | Hii iz an-laikli tu kam. | Ta tõenäoliselt ei tule.

4. Need — modaalverbilaadne kasutus

Verbi „need” kasutatakse mõnikord modaalverbina ja mõnikord tavalise põhiverbina.

Modaalverbina „need”

Need I go?

Niid ai gou?

Kas ma pean minema?

You needn't worry.

Ju niidnt wari.

Sa ei pea muretsema.

Põhiverbina „need”

I need to go.

Ai niid tu gou.

Mul on vaja minna.

Vorm | Hääldus | Tähendus

need | niid | vajama / vajalik olema

needn't | niidnt | ei pea / pole vaja

need to | niid tu | vajama midagi tegema

don't need to | dount niid tu | ei pea tegema

didn't need to | didnt niid tu | polnud vaja teha

5. Dare — modaalverbilaadne kasutus

Verbi „dare” kasutatakse julguse või söakuse väljendamiseks ning see võib toimida nii põhiverbi kui ka modaalverbilaadse verbina.

Dare I ask?

Der ai aask?

Kas ma julgen küsida?

How dare you!

Hau der ju!

Kuidas sa julged!

Vorm | Hääldus | Tähendus

dare | der | julgema

daren't | dernt | ei julge

dare not | der not | mitte julgema

don't dare | dount der | ära julge

6. Used to — minevikuharjumus

„Used to” ei ole tavaline keskne modaalverb, vaid konstruktsioon, mis väljendab minevikus kordunud tegevust või varasemat olukorda.

I used to live there.

Ai juust tu liv ðer.

Ma elasin varem seal.

Tähendus:

used to + V1

= minevikus oli midagi harjumuspärast või kehtis varem, kuid nüüd ei pruugi see enam nii olla.

7. Be going to

Konstruktsiooni „be going to” kasutatakse tulevikuplaanide ja tõenäoliste tulevikusündmuste väljendamiseks.

I am going to study.

Ai æm gouing tu stadi.

Ma kavatsen õppida.

It is going to rain.

It iz gouing tu rein.

Varsti hakkab vihma sadama.

8. Võimalikkust väljendavad sõnad ja väljendid

Need ei ole kõik modaalverbid, vaid võimalikkust või kindlust väljendavad määrsõnad ja väljendid.

Väljend | Hääldus eesti kirjapildis | Tähendus

perhaps | pərhæps | võib-olla

maybe | meibi | võib-olla

possibly | posəbli | võimalik, et / võib-olla

probably | probəbli | tõenäoliselt

likely | laikli | tõenäoline

unlikely | an-laikli | ebatõenäoline

certainly | sərtənli | kindlasti

definitely | definətli | kindlasti / kahtlemata

surely | šurli | kindlasti / küllap

apparently | əpærəntli | ilmselt / näib, et

presumably | prəzuuməbli | eeldatavasti

conceivably | kənsiivəbli | kujuteldavalt / võimalik, et

arguably | argjuəbli | võib väita, et

necessarily | nesəserəli | tingimata

not necessarily | not nesəserəli | mitte tingimata

Näide:

She will probably come.

Šii wil probəbli kam.

Ta tuleb tõenäoliselt.

9. Vajalikkust väljendavad väljendid

Väljend | Hääldus | Tähendus

must | mast | peab

have to | hæv tu | peab

have got to | hæv gat tu | peab

need to | niid tu | peab / on vaja

be required to | bii rikwaiərd tu | olema kohustatud

be obliged to | bii əblaidžd tu | olema kohustatud

be compelled to | bii kəmpeld tu | olema sunnitud

be forced to | bii forst tu | olema sunnitud

be necessary to | bii nesəseri tu | olema vajalik midagi teha

be essential to | bii isenšəl tu | olema hädavajalik midagi teha

10. Nõuannet väljendavad väljendid

Väljend | Hääldus | Tähendus

should | šud | peaks

ought to | oot tu | peaks

had better | hæd betər | oleks parem

might want to | mait wont tu | võiksid kaaluda / ehk tahaksid

could | kud | võiksid / saaksid

be advised to | bii ədvaizd tu | saama soovituse midagi teha

it would be wise to | it wud bii waiz tu | oleks tark midagi teha

it would be better to | it wud bii betər tu | oleks parem midagi teha

Näide:

You might want to check again.

Ju mait wont tu tšek əgen.

Sa võiksid seda uuesti kontrollida.

11. Loa väljendamine

Väljend | Hääldus | Tähendus

can | kæn | tohib / võib

could | kud | kas võiks / kas tohiks

may | mei | tohib / võib

might | mait | kas tohiks (väga viisakas ja ettevaatlik)

be allowed to | bii əlaud tu | olema lubatud

be permitted to | bii pərmitid tu | olema lubatud

be authorized to | bii ooþəraizd tu | olema volitatud

be entitled to | bii intaitəld tu | omama õigust millelegi

12. Võimekuse väljendamine

Väljend | Hääldus | Tähendus

can | kæn | oskama / suutma

could | kud | oskas / suutis

be able to | bii eibl tu | suutma

be capable of | bii keipəbəl ov | olema võimeline

manage to | mænidž tu | suutma / hakkama saama

succeed in | səksiid in | millegagi edukalt hakkama saama

Näide:

She was able to solve the problem.

Šii woz eibl tu solv ðə probləm.

Ta suutis probleemi lahendada.

13. Ootust väljendavad väljendid

Väljend | Hääldus | Tähendus

should | šud | eeldatavasti / peaks

ought to | oot tu | peaks / tuleks

be supposed to | bii səpouzd tu | peaks / eeldatavasti

be expected to | bii ikspektid tu | eeldatakse, et

be due to | bii djuu tu | olema kavandatud / pidama toimuma

be scheduled to | bii skedžuuld tu | olema ajakavas ette nähtud

Näide:

The train is due to arrive at six.

Ðə trein iz djuu tu əraiv æt siks.

Rong peaks saabuma kell kuus.

14. Valmisoleku väljendamine

Väljend | Hääldus | Tähendus

will | wil | tahab / on valmis

would | wud | oleks valmis / kas sooviks

be willing to | bii wiling tu | olema valmis midagi tegema

be happy to | bii hæpi tu | tegema hea meelega

be prepared to | bii priperd tu | olema valmis

be ready to | bii redi tu | olema valmis

15. Keeldumise väljendamine

Väljend | Hääldus | Tähendus

will not / won't | wil not / wount | ei tee / keeldub

would not / wouldn't | wud not / wudnt | ei oleks nõus / keeldunuks

refuse to | rifjuuz tu | keelduma midagi tegemast

decline to | diklain tu | viisakalt keelduma

be unwilling to | bii an-wiling tu | mitte olema valmis midagi tegema

16. Mineviku modaalverbikonstruktsioonid

Neid konstruktsioone kasutatakse mineviku sündmuste võimalikkuse, kohustuse, järelduse või kahetsuse väljendamiseks.

Konstruktsioon | Hääldus | Tähendus

could have + V3 | kud hæv + V-thrii | oleks võinud teha

may have + V3 | mei hæv + V-thrii | võib-olla tegi / on teinud

might have + V3 | mait hæv + V-thrii | võib-olla oleks teinud

must have + V3 | mast hæv + V-thrii | pidi olema teinud

can't have + V3 | kænt hæv + V-thrii | ei saanud olla teinud

couldn't have + V3 | kudnt hæv + V-thrii | poleks saanud teha

should have + V3 | šud hæv + V-thrii | oleks pidanud tegema

ought to have + V3 | oot tu hæv + V-thrii | oleks pidanud tegema

would have + V3 | wud hæv + V-thrii | oleks teinud

needn't have + V3 | niidnt hæv + V-thrii | poleks olnud vaja teha

Näide:

You should have called me.

Ju šud hæv kold mii.

Sa oleksid pidanud mulle helistama.

17. Modaalverb + kestev vorm

Modaalverbile järgneb konstruktsioonis be + tegusõna -ing-vorm:

modal + be + verb-ing

Konstruktsioon | Näide | Hääldus | Tähendus

can be + verb-ing | He can be working. | Hii kæn bii wöoking. | Ta võib töötada / võib parajasti töötada.

could be + verb-ing | He could be working. | Hii kud bii wöoking. | Ta võiks parajasti töötada.

may be + verb-ing | He may be working. | Hii mei bii wöoking. | Ta võib-olla töötab parajasti.

might be + verb-ing | He might be working. | Hii mait bii wöoking. | Ehk ta töötab parajasti.

must be + verb-ing | He must be working. | Hii mast bii wöoking. | Ta peab parajasti töötama.

should be + verb-ing | He should be working. | Hii šud bii wöoking. | Ta peaks parajasti töötama.

will be + verb-ing | He will be working. | Hii wil bii wöoking. | Ta töötab sel ajal.

would be + verb-ing | He would be working. | Hii wud bii wöoking. | Ta töötaks parajasti.

18. Modaalverb + perfekti kestev vorm

modal + have been + verb-ing

Näide:

She may have been working.

Šii mei hæv biin wöoking.

Võib-olla oli ta töötanud või töötas selleks ajaks juba mõnda aega.

Konstruktsioon | Tähendus

could have been + verb-ing | oleks võinud parajasti teha

may have been + verb-ing | võib-olla oli juba mõnda aega teinud

might have been + verb-ing | ehk oli juba mõnda aega teinud

must have been + verb-ing | pidi olema parajasti tegemas

should have been + verb-ing | oleks pidanud parajasti tegema

would have been + verb-ing | oleks olnud tegemas

19. Modaalverb + passiiv

modal + be + V3

Näide:

The work must be finished.

Ðə wöök mast bii finišt.

Töö tuleb kindlasti lõpetada.

Konstruktsioon | Näide

can be + V3 | It can be done.

could be + V3 | It could be done.

may be + V3 | It may be done.

might be + V3 | It might be done.

must be + V3 | It must be done.

should be + V3 | It should be done.

will be + V3 | It will be done.

would be + V3 | It would be done.

20. Modaalverb + perfekti passiiv

modal + have been + V3

Näide:

It should have been done.

It šud hæv biin dan.

See oleks pidanud tehtud olema.

Konstruktsioon | Tähendus

could have been + V3 | oleks võinud tehtud olla

may have been + V3 | võib-olla oli tehtud

might have been + V3 | ehk oli tehtud

must have been + V3 | pidi olema tehtud

should have been + V3 | oleks pidanud tehtud olema

would have been + V3 | oleks olnud tehtud

21- THERE IS / HAVE / BE

Tüüp | Konstruktsioon | Konstruktsiooni hääldus | Täielik näide | Näite hääldus | Tõlge

Ainsus — jaatav | There is + ainsuse nimisõna | ðer iz + noun | There is a book on the table. | Ðer iz ə buk on ðə teibl. | Laual on raamat.

Mitmus — jaatav | There are + mitmuse nimisõna | ðer ar + noun | There are two books on the table. | Ðer ar tu buks on ðə teibl. | Laual on kaks raamatut.

Loendamatu nimisõna | There is + loendamatu nimisõna | ðer iz + uncountable noun | There is some water in the bottle. | Ðer iz sam wootər in ðə botl. | Pudelisse on pandud veidi vett.

Ainsus — eitav | There isn't + ainsuse nimisõna | ðer iznt + noun | There isn't a book here. | Ðer iznt ə buk hiər. | Siin ei ole raamatut.

Mitmus — eitav | There aren't + mitmuse nimisõna | ðer arnt + noun | There aren't any books here. | Ðer arnt eni buks hiər. | Siin ei ole ühtegi raamatut.

Küsimus — ainsus | Is there + ainsuse nimisõna...? | Iz ðer + noun? | Is there a problem? | Iz ðer ə probləm? | Kas on probleem?

Küsimus — mitmus | Are there + mitmuse nimisõna...? | Ar ðer + noun? | Are there any problems? | Ar ðer eni probləmz? | Kas on probleeme?

Eitav küsimus — ainsus | Isn't there + ainsuse nimisõna...? | Iznt ðer + noun? | Isn't there a problem? | Iznt ðer ə probləm? | Kas siin pole probleemi?

Eitav küsimus — mitmus | Aren't there + mitmuse nimisõna...? | Arnt ðer + noun? | Aren't there any problems? | Arnt ðer eni probləmz? | Kas siin pole probleeme?

Minevik, ainsus | There was + ainsuse nimisõna | Ðer woz + noun | There was a problem. | Ðer woz ə probləm. | Oli probleem.

Minevik, mitmus | There were + mitmuse nimisõna | Ðer wöör + noun | There were many people. | Ðer wöör meni piipl. | Seal oli palju inimesi.

Minevik, ainsus, eitav | There wasn't + ainsuse nimisõna | Ðer woznt + noun | There wasn't a problem. | Ðer woznt ə probləm. | Probleemi ei olnud.

Minevik, mitmus, eitav | There weren't + mitmuse nimisõna | Ðer wöörnt + noun | There weren't many people. | Ðer wöörnt meni piipl. | Seal ei olnud palju inimesi.

Minevikuküsimus, ainsus | Was there + ainsuse nimisõna...? | Woz ðer + noun? | Was there a problem? | Woz ðer ə probləm? | Kas oli probleem?

Minevikuküsimus, mitmus | Were there + mitmuse nimisõna...? | Wöör ðer + noun? | Were there many people? | Wöör ðer meni piipl? | Kas seal oli palju inimesi?

Tulevik | There will be + nimisõna | Ðer wil bii + noun | There will be a meeting tomorrow. | Ðer wil bii ə miiting təmorou. | Homme toimub koosolek.

Tulevik, eitav | There won't be + nimisõna | Ðer wount bii + noun | There won't be a meeting tomorrow. | Ðer wount bii ə miiting təmorou. | Homme koosolekut ei toimu.

Tulevikuküsimus | Will there be + nimisõna...? | Wil ðer bii + noun? | Will there be a meeting tomorrow? | Wil ðer bii ə miiting təmorou? | Kas homme toimub koosolek?

Present Perfect | There has/have been + nimisõna | Ðer hæz/hæv biin + noun | There has been a mistake. | Ðer hæz biin ə misteik. | On tehtud viga.

Past Perfect | There had been + nimisõna | Ðer hæd biin + noun | There had been a problem. | Ðer hæd biin ə probləm. | Probleem oli juba tekkinud.

Modaalverb | There can/may/might/must/should be + nimisõna | Ðer kæn/mei/mait/mast/šud bii + noun | There may be a problem. | Ðer mei bii ə probləm. | Võib-olla on probleem.

1. Have = omama / kellelgi miski olemas olema

Tüüp | Konstruktsioon | Konstruktsiooni hääldus | Täielik näide | Näite hääldus | Tõlge

Koos I / you / we / they | Alus + have + nimisõna | Ðə sabdžekt + hæv + ðə noun | I have a car. | Ai hæv ə kar. | Mul on auto.

Koos he / she / it | Alus + has + nimisõna | Ðə sabdžekt + hæz + ðə noun | She has a car. | Šii hæz ə kar. | Tal on auto.

Have kasutatakse koos asesõnadega I, you, we, they.

Has kasutatakse koos asesõnadega he, she, it.

2. Have'i eitav vorm

Tüüp | Konstruktsioon | Konstruktsiooni hääldus | Täielik näide | Näite hääldus | Tõlge

Eitus: I/you/we/they | Alus + do not + have + nimisõna | Ðə sabdžekt + du not + hæv + ðə noun | I do not have a car. | Ai du not hæv ə kar. | Mul ei ole autot.

Eitus: he/she/it | Alus + does not + have + nimisõna | Ðə sabdžekt + daz not + hæv + ðə noun | She does not have a car. | Šii daz not hæv ə kar. | Tal ei ole autot.

Pane tähele: pärast sõna „does” kasutatakse vormi „have”, mitte „has”.

She doesn't have a car. ✅

She doesn't has a car. ❌

3. Have-küsimused

Tüüp | Konstruktsioon | Konstruktsiooni hääldus | Täielik näide | Näite hääldus | Tõlge

Küsimus: I/you/we/they | Do + alus + have + nimisõna? | Du + ðə sabdžekt + hæv + ðə noun? | Do you have a car? | Du ju hæv ə kar? | Kas sul on auto?

Küsimus: he/she/it | Does + alus + have + nimisõna? | Daz + ðə sabdžekt + hæv + ðə noun? | Does she have a car? | Daz šii hæv ə kar? | Kas tal on auto?

4. Have abitegusõnana täiuslikes aegades

„Have” ei tähenda alati „omama”; seda kasutatakse ka täiuslike aegade moodustamisel.

Aeg | Konstruktsioon | Konstruktsiooni hääldus | Näide | Tõlge

Present Perfect | Alus + have/has + V3 | Ðə sabdžekt + hæv/hæz + V-thrii | I have finished. | Ma olen lõpetanud.

Present Perfect Continuous | Alus + have/has + been + verb-ing | Ðə sabdžekt + hæv/hæz + biin + verb-ing | I have been working. | Ma olen töötanud juba mõnda aega.

Past Perfect | Alus + had + V3 | Ðə sabdžekt + hæd + V-thrii | I had finished. | Ma olin lõpetanud.

Past Perfect Continuous | Alus + had + been + verb-ing | Ðə sabdžekt + hæd + biin + verb-ing | I had been working. | Ma olin juba mõnda aega töötanud.

Võrdle:

I have a car.

→ „have” = omama; mul on auto.

I have finished.

→ „have” aitab moodustada Present Perfecti; ma olen lõpetanud.

5. Have to = pidama / kohustus

„Have to” väljendab vajalikkust või kohustust.

Tüüp | Konstruktsioon | Konstruktsiooni hääldus | Täielik näide | Tõlge

I/you/we/they | Alus + have to + V1 | Ðə sabdžekt + hæv tu + V-wan | I have to work. | Ma pean töötama.

he/she/it | Alus + has to + V1 | Ðə sabdžekt + hæz tu + V-wan | She has to work. | Ta peab töötama.

Minevik | Alus + had to + V1 | Ðə sabdžekt + hæd tu + V-wan | I had to work. | Ma pidin töötama.

Tulevik | Alus + will have to + V1 | Ðə sabdžekt + wil hæv tu + V-wan | I will have to work. | Ma pean tulevikus töötama.

6. Have got = omama / kellelgi miski olemas olema

Briti inglise keeles kasutatakse omamise väljendamiseks sageli vorme:

have got / has got

Konstruktsioon | Näide | Tõlge

Alus + have got + nimisõna | I have got a car. | Mul on auto.

Alus + has got + nimisõna | She has got a car. | Tal on auto.

Eitav vorm:

I haven't got a car.

= Mul ei ole autot.

Küsimus:

Have you got a car?

= Kas sul on auto?

Käskiv kõneviis — IMPERATIVES

Tüüp | Konstruktsioon | Konstruktsiooni hääldus | Näide | Näite hääldus | Tähendus

Jaatav käsk | Tegusõna algvorm | V-wan | Come here. | Kam hiər. | Tule siia.

Käsk koos objektiga | Tegusõna + objekt | V-wan + objekt | Read the book. | Riid ðə buk. | Loe raamatut.

Eitav käsk | Don't + tegusõna algvorm | Dount + V-wan | Don't run. | Dount ran. | Ära jookse.

Ametlikum eitus | Do not + tegusõna algvorm | Du not + V-wan | Do not enter. | Du not entər. | Ära sisene.

Be-konstruktsioon | Be + omadussõna | Bii + adjective | Be careful. | Bii keerful. | Ole ettevaatlik.

Be-konstruktsiooni eitus | Don't be + omadussõna | Dount bii + adjective | Don't be late. | Dount bii leit. | Ära jää hiljaks.

Let me | Let + me + tegusõna algvorm | Let + mii + V-wan | Let me help you. | Let mii help ju. | Lase mul sind aidata.

Let him/her/them | Let + objekt + tegusõna algvorm | Let + objekt + V-wan | Let him go. | Let him gou. | Lase tal minna.

Let's | Let's + tegusõna algvorm | Lets + V-wan | Let's go. | Lets gou. | Lähme.

Let's — eitus | Let's not + tegusõna algvorm | Lets not + V-wan | Let's not wait. | Lets not weit. | Ärgem oodakem.

Viisakas käsk | Please + tegusõna algvorm | Pliiz + V-wan | Please sit down. | Pliiz sit daun. | Palun istuge.

Rõhutatud käsk | Do + tegusõna algvorm | Du + V-wan | Do sit down. | Du sit daun. | Istuge kindlasti.

Tugev keeld või hoiatus | Never + tegusõna algvorm | Nevər + V-wan | Never give up. | Nevər giv ap. | Ära kunagi anna alla.

Harjumus / nõuanne | Always + tegusõna algvorm | Oolweiz + V-wan | Always be careful. | Oolweiz bii keerful. | Ole alati ettevaatlik.

Passiivne käsk | Be + V3 | Bii + V-thrii | Be prepared. | Bii priperd. | Ole valmis.

Käsk + tulemus | Tegusõna + and + kõrvallause | V-wan + ænd + clause | Study hard, and you will pass. | Stadi haard, ænd ju wil paas. | Õpi usinalt ja sa saad eksami läbi.

Käsk + hoiatus | Tegusõna + or + kõrvallause | V-wan + or + clause | Hurry up, or you'll be late. | Hari ap, or juul bii leit. | Kiirusta, muidu jääd hiljaks.

Käsk koos küsisabaga | Tegusõna, will you? | V-wan, wil ju? | Wait here, will you? | Weit hiər, wil ju? | Oota siin, eks?

Let's koos küsisabaga | Let's + tegusõna, shall we? | Lets + V-wan, šæl wii? | Let's go, shall we? | Lets gou, šæl wii? | Lähme, eks?

22- Eesliited (PREFIXES)

Eesliide Hääldus eesti keeles Tähendus eesti keeles Näide Tähendus

a- ä / ii mitte- / eba- atypical ebatüüpiline

ab- äb ära, eemale abduct röövima, vägisi kaasa viima

ad- äd juurde / poole / kuni adjoin külgnema

ambi- äm-bi mõlemad ambiguous mitmetähenduslik

ante- än-ti enne antecedent eelnev

anti- än-ti vastu antiwar sõjavastane

arch- artš pea- / ülem- archbishop peapiiskop

auto- oo-to ise- automatic automaatne

bi- bai kaks bilingual kakskeelne

circum- sör-kəm ümber circumference ümbermõõt

co- koo koos- cooperate koostööd tegema

contra- kon-tra vastu contradict vastu rääkima

counter- kaun-tər vastu- / vastas- counterattack vasturünnak

de- dii ära- / eemaldama / vastupidiseks deactivate deaktiveerima

deca- de-ka kümme decade kümnend

deci- de-si kümnendik decimeter detsimeeter

demi- de-mi pool- demigod pooljumal

dis- dis mitte- / vastand- / lahku- disagree mitte nõustuma

dys- dis halb- / raskendatud- dysfunction talitlushäire

eco- ii-koo keskkonna- ecosystem ökosüsteem

ecto- ek-too väline ectoderm välislooteleht

endo- en-do sisemine endoskeleton sisemine skelett

epi- e-pi peal / pealmine epidermis epidermis ehk marrasknahk

eu- juu hea- euphemism eufemism ehk pehmendav väljend

ex- eks endine / väljaspool ex-president endine president

extra- eks-tra väljaspool / lisa- extraordinary erakordne

fore- for enne / ette- forecast ennustama

geo- džii-oo maa- geography geograafia

hemi- he-mi pool- hemisphere poolkera

hetero- he-te-ro erinev heterogeneous mittehomogeenne

homo- hoo-mo sarnane / sama homogeneous homogeenne

hyper- hai-pər üli- / liigne hyperactive hüperaktiivne

hypo- hai-po alune / vähene hypothermia alajahtumine

in- in mitte- / sisse- inactive mitteaktiivne

im- im mitte- / sisse- impossible võimatu

il- il mitte- illegal ebaseaduslik

ir- ir mitte- irregular ebaregulaarne

infra- in-fra allpool infrared infrapunane

inter- in-tər vahel- international rahvusvaheline

intra- in-tra sisemine intranet sisevõrk

intro- in-tro sissepoole introduce tutvustama

iso- ai-so võrdne / sama isotope isotoop

macro- mak-ro suur- macroeconomics makroökonoomika

mal- mal halb- / väär- malfunction rike / talitlushäire

mega- me-ga hiiglaslik megastore hiiglaslik kauplus

meta- me-ta pärast / üle- metadata metaandmed

micro- mai-kro väike- microscope mikroskoop

mid- mid kesk- midnight kesköö

mini- mi-ni väike- minibus minibuss

mono- mo-no üks- monolingual ühekeelne

multi- mal-ti mitu- multilingual mitmekeelne

neo- nii-o uus- neologism neologism ehk uudissõna

non- non mitte- / eba- nonstandard ebastandardne

omni- om-ni kõik- omniscient kõiketeadev

out- aut väljapoole / rohkem outperform ületama kellegi või millegi sooritust

over- oo-vər liiga palju / üle- overcook üle küpsetama

paleo- päi-li-o vana- paleolithic paleoliitiline ehk vanema kiviaja

pan- pän kogu- / üle- pan-European üleeuroopaline

para- pä-ra kõrval- / sarnane- paranormal paranormaalne

peri- pe-ri ümber perimeter ümbermõõt

poly- po-li palju- polyglot palju keeli oskav inimene

post- post pärast- postwar sõjajärgne

pre- pree enne- prehistory eelajalugu

pro- pro poolt / toetav pro-democracy demokraatiat toetav

proto- pro-to esimene / algne prototype prototüüp

pseudo- suu-do võlts- / näiliselt pseudonym varjunimi

re- rii uuesti rewrite ümber kirjutama

retro- ret-ro tagasiulatuv retroactive tagasiulatuv

semi- se-mi pool- / osaline semicircle poolring

sub- sab all- / alam- submarine allveelaev

super- suu-pər üle- / erakordselt superhuman üliinimlik

supra- suu-pra ülalpool supranational riigiülene

syn- sin koos- / samaaegne synchronize sünkroonima

tele- te-li kaug- telephone telefon

trans- tränz üle- / läbi- transport transportima

tri- trai kolm- triangle kolmnurk

ultra- al-tra äärmiselt / üle- ultramodern ülikaasaegne

un- an mitte- / vastand- unhappy õnnetu

under- an-dər all- / ebapiisavalt underpaid alatasustatud

uni- joo-ni üks- unilateral ühepoolne

vice- vais ase- vice-president asepresident

with- with eemale / tagasi withdraw tagasi võtma / eemalduma

Järelliited (SUFFIXES)

Järelliide Hääldus eesti keeles Funktsioon Näide Tähendus

-er ər tegevuse tegija teacher õpetaja

-or or tegevuse tegija actor näitleja

-ar ar tegevusega seotud isik beggar kerjus

-ist ist kindla tegevuse või valdkonnaga seotud isik artist kunstnik

-ian iən valdkonnaga seotud isik musician muusik

-ant ənt isik või tegevuse tegija assistant assistent / abiline

-ent ənt isik või tegevuse tegija student õpilane / üliõpilane

-ee ii isik, kelle suhtes tegevus toimub employee töötaja

-ess es naissoost isik actress näitlejanna

-ness nəs seisund või omadus happiness õnn / õnnelikkus

-ity i-ti seisund või omadus activity tegevus

-ty ti seisund või omadus safety turvalisus

-ship ship seisund / suhe friendship sõprus

-hood hud seisund / eluetapp childhood lapsepõlv

-dom dəm seisund / valdkond kingdom kuningriik

-th th seisund või omadus warmth soojus

-ment mənt tulemus / protsess development areng

-tion shən protsess / tulemus education haridus

-sion zhən / shən protsess / tulemus decision otsus

-ion iən / shən protsess / tulemus action tegevus

-ation ei-shən protsess organization organiseerimine / organisatsioon

-al əl protsess / tulemus arrival saabumine

-ance əns seisund / protsess appearance välimus / ilmumine

-ence əns seisund existence olemasolu

-ancy ən-si seisund expectancy ootus

-ency ən-si seisund efficiency tõhusus

-age idzh tulemus / protsess marriage abielu

-ure yur tulemus / seisund failure ebaõnnestumine

-ing ing moodustab nimisõna või tähistab tegevust swimming ujumine

-ism izəm ideoloogia / mõtteviis capitalism kapitalism

-cracy krəsi valitsemissüsteem democracy demokraatia

-crat krät süsteemiga seotud isik democrat demokraat

-archy ar-ki valitsemissüsteem monarchy monarhia

-arch ark valitseja / juht monarch monarh

-logy lo-dži teadus / uurimisvaldkond biology bioloogia

-graphy gra-fi üleskirjutamine / kirjeldamine geography geograafia

-graph graf vahend või millegagi kirjutatu autograph autogramm

-meter mii-tər mõõtevahend thermometer termomeeter

-metry me-tri mõõtmise protsess geometry geomeetria

-scope skoop vaatlusvahend telescope teleskoop

-scopy sko-pi vaatlemine / uurimine microscopy mikroskoopiline uurimine

-nomy no-mi süsteem / seaduspärasus astronomy astronoomia

-phobia foo-bi-a hirm arachnophobia ämblikehirm

-phile faiil armastaja / huviline bibliophile bibliofiil ehk raamatusõber

-philia fi-li-a armastus / huvi audiophilia huvi kvaliteetse heli vastu

-phone foon heli / helivahend telephone telefon

-phony fo-ni heli / helisüsteem symphony sümfoonia

-path päth isik, kellel on kindel seisund psychopath psühhopaat

-pathy pä-thi seisund / haigus neuropathy neuropaatia

-itis ai-tis põletik arthritis artriit ehk liigesepõletik

-osis oo-sis seisund / haigus diagnosis diagnoos

-emia ii-mi-a vere seisund anemia aneemia

-oma oo-ma turse / kasvaja carcinoma kartsinoom

-ectomy ek-tə-mi kirurgiline eemaldamine appendectomy pimesoole eemaldamine

-otomy oo-tə-mi kirurgiline sisselõige tracheotomy trahheotoomia

-plasty pläs-ti kirurgiline parandamine / kujundamine rhinoplasty rinoplastika ehk nina plastiline operatsioon

-let let vähendusvorm booklet vihik

-ling ling väike / noor olend duckling pardipoeg

-ette et vähendusvorm kitchenette väike köök

-kin kin vähendusvorm manikin väike inimfiguur

-oid oid sarnane- humanoid inimese sarnane

-esque esk stiilis / sarnane picturesque pildiline / maaliline

-like laik sarnane- childlike lapselik

-ish ish sarnane / ligikaudne greenish rohekas

-ster stər tegevusega seotud isik youngster nooruk

-eer ir tegevusega seotud isik auctioneer oksjonipidaja

-ard ard isik, kellel on kindel omadus coward argpüks

-some səm põhjustav / kalduv troublesome tülikas

-worthy wər-thi vääriline / usaldusväärne trustworthy usaldusväärne

-proof pruuf kaitstud millegi vastu waterproof veekindel

-free frii vaba millestki sugar-free suhkruvaba

-wide waid üle kogu ala worldwide ülemaailmne

-ward wərd suunas backward tahapoole

-wise waiz suunas / viisil clockwise päripäeva

-fold fold kordne / mitmekordne threefold kolmekordne

23- Ühendverbid (PHRASAL VERBS)

Ühendverb = tegusõnaühend, mis koosneb tavaliselt tegusõnast ja ühest või mitmest osakesest, näiteks up, out, off, on, away, back, in, over.

Näide:

give + up → give up = alla andma / millestki loobuma

Märkus: mitte kõik tegusõna ja eessõna või määrsõna kombinatsioonid ei ole ühesugused; osa neist on ühendverbid, osa eessõnalised tegusõnad ja osa ühendatud eessõnalised tegusõnad.

1. Levinud ühendverbid

Ühendverb Hääldus eesti keeles Tähendus eesti keeles Täielik näitelause Näitelause hääldus

add up äd ap summa moodustama / klappima The numbers add up. ðə nambərz äd ap.

ask for äsk for küsima / paluma She asked for help. šii äskt for help.

back up bäk ap varundama / toetama Please back up your files. pliiz bäk ap jor failz.

break down breik daun rikki minema / lagunema My car broke down. mai kar brouk daun.

break in breik in sisse murdma Someone broke in last night. samwan brouk in läst nait.

break out breik aut puhkema / algama A fire broke out. ə faiər brouk aut.

break up breik ap lahku minema / suhet lõpetama They broke up last year. ðei brouk ap läst jiər.

bring back bring bäk tagasi tooma Please bring back my book. pliiz bring bäk mai buk.

bring in bring in sisse tooma / kaasama They brought in a new manager. ðei brot in ə nuu mänidžər.

bring up bring ap mainima / kasvatama She brought up an important issue. šii brot ap ən importənt išuu.

call back kool bäk tagasi helistama I'll call you back later. ail kool juu bäk leiter.

call off kool of tühistama They called off the meeting. ðei koold of ðə miiting.

carry on käri on jätkama Please carry on working. pliiz käri on wörking.

carry out käri aut ellu viima / täitma They carried out the plan. ðei käriid aut ðə plän.

catch up kätš ap järele jõudma I need to catch up with you. ai niid tə kätš ap wið juu.

check in tšek in registreerima saabumist We checked in at the hotel. wii tšekt in ät ðə houtel.

check out tšek aut välja registreerima / kontrollima We checked out at noon. wii tšekt aut ät nuun.

clean up kliin ap koristama Clean up your room. kliin ap jor ruum.

come back kam bäk tagasi tulema He came back yesterday. hi keim bäk jestərdei.

come in kam in sisse tulema Come in, please. kam in, pliiz.

come out kam aut välja tulema / ilmuma The new book came out yesterday. ðə nuu buk keim aut jestərdei.

come over kam oovər külla tulema Come over tonight. kam oovər tə-nait.

cut down kat daun vähendama I'm trying to cut down on sugar. aim traiing tə kat daun on šugər.

cut off kat of läbi lõikama / katkestama They cut off the electricity. ðei kat of ði ilektrisəti.

deal with diil wið tegelema / toime tulema We need to deal with this problem. wii niid tə diil wið ðis problem.

do without duu wi-ðaut hakkama saama ilma millegita We can do without a car. wii kən duu wi-ðaut ə kar.

drop off drop of ära viima / maha panema I'll drop you off at school. ail drop juu of ät skuul.

end up end ap lõpuks kuhugi jõudma We ended up staying home. wii endid ap steiing houm.

fall apart fool ə-part tükkideks lagunema The old chair fell apart. ði ould tšer fel ə-part.

fall behind fool bi-haind maha jääma He fell behind in class. hi fel bi-haind in kläs.

figure out figjər aut välja mõtlema / lahendust leidma I can't figure it out. ai käänt figjər it aut.

fill in fil in täitma / lünki täitma Please fill in this form. pliiz fil in ðis form.

fill out fil aut vormi täitma Fill out the application. fil aut ði äplikeišən.

find out faind aut teada saama I found out the truth. ai faund aut ðə truuth.

get back get bäk tagasi jõudma / naasma I'll get back home soon. ail get bäk houm suun.

get in get in sisse minema Get in the car. get in ðə kar.

get off get of väljuma / maha tulema Get off the bus. get of ðə bas.

get on get on peale minema / sõidukisse astuma Get on the bus. get on ðə bas.

get out get aut välja minema Get out of the room. get aut əv ðə ruum.

get over get oovər ületama / toibuma She got over her fear. šii got oovər hər fiər.

get up get ap üles tõusma I get up at seven. ai get ap ät sevən.

give back giv bäk tagasi andma Give me back my phone. giv mii bäk mai foon.

give in giv in järele andma He finally gave in. hi fainəli geiv in.

give up giv ap alla andma / loobuma Don't give up. dount giv ap.

go ahead gou ə-hed alustama / edasi minema Go ahead and start. gou ə-hed änd start.

go back gou bäk tagasi minema We went back home. wii went bäk houm.

go on gou on jätkama Please go on. pliiz gou on.

go out gou aut välja minema We went out last night. wii went aut läst nait.

grow up grou ap üles kasvama I grew up in Kuwait. ai gruu ap in Kuwait.

hand in händ in üle andma / esitama Hand in your homework. händ in jor houmwörk.

hang on häng on ootama / kinni hoidma Hang on a minute. häng on ə minit.

hang out häng aut aega koos veetma We hang out together. wii häng aut təgeðər.

hold on hould on ootama / kinni hoidma Hold on, please. hould on, pliiz.

keep on kiip on jätkama Keep on trying. kiip on traiing.

keep up kiip ap sammu pidama / taset hoidma Keep up the good work. kiip ap ðə gud wörk.

kick out kik aut välja viskama They kicked him out. ðei kikt him aut.

look after luk äftər hoolitsema She looks after her children. šii luks äftər hər tšildrən.

look for luk for otsima I'm looking for my keys. aim luking for mai kiiz.

look into luk intu uurima We'll look into the problem. wiil luk intu ðə problem.

look out luk aut ette vaatama / hoiatama Look out! luk aut!

look up luk ap otsima teatmeteosest / sõnastikust Look up the word. luk ap ðə wörd.

make up meik ap ära leppima / välja mõtlema They made up after the argument. ðei meid ap äftər ði argjumənt.

move on muuv on edasi liikuma / eluga edasi minema It's time to move on. its taim tə muuv on.

pick up pik ap üles võtma / vastu võtma Pick up the phone. pik ap ðə foon.

point out point aut osutama / tähelepanu juhtima She pointed out a mistake. šii pointid aut ə misteik.

put away put ə-wei ära panema Put your clothes away. put jor klouðz ə-wei.

put down put daun maha panema / halvustama Put the book down. put ðə buk daun.

put off put of edasi lükkama Don't put it off. dount put it of.

put on put on selga panema / sisse lülitama Put on your jacket. put on jor džäkit.

put out put aut kustutama / välja panema Put out the fire. put aut ðə faiər.

put up put ap üles panema / riputama Put up the picture. put ap ðə pikčər.

run into ran intu juhuslikult kohtama / kokku põrkama I ran into an old friend. ai rän intu ən ould frend.

run out ran aut otsa saama We ran out of milk. wii rän aut əv milk.

set up set ap asutama / üles seadma They set up a new company. ðei set ap ə nuu kampəni.

show up shou ap ilmuma / kohale tulema He didn't show up. hi didənt shou ap.

shut down shat daun sulgema / tegevust lõpetama The factory shut down. ðə fäktəri shat daun.

sit down sit daun istuma Please sit down. pliiz sit daun.

stand up ständ ap püsti tõusma Please stand up. pliiz ständ ap.

take back teik bäk tagasi võtma I take back what I said. ai teik bäk wot ai sed.

take off teik of ära võtma / õhku tõusma The plane took off. ðə plein tuk of.

take on teik on vastu võtma / enda peale võtma She took on a new job. šii tuk on ə nuu džob.

take out teik aut välja võtma / välja viima Take out the trash. teik aut ðə träsh.

take over teik oovər üle võtma She took over the company. šii tuk oovər ðə kampəni.

take up teik ap alustama uut tegevust He took up swimming. hi tuk ap swiming.

throw away throu ə-wei ära viskama Don't throw it away. dount throu it ə-wei.

try on trai on selga proovima Try on this shirt. trai on ðis shört.

turn down törn daun tagasi lükkama / vähendama She turned down the offer. šii törnd daun ði ofər.

turn off törn of välja lülitama Turn off the light. törn of ðə lait.

turn on törn on sisse lülitama Turn on the TV. törn on ðə tii vii.

turn up törn ap valjemaks keerama / ilmuma Turn up the volume. törn ap ðə voljum.

wake up weik ap üles ärkama I woke up early. ai wouk ap örli.

work out wörk aut treenima / lahendust leidma I work out every day. ai wörk aut evri dei.

write down rait daun üles kirjutama Write down the answer. rait daun ði änser.

2. Muud olulised tüübid

Tüüp Ehitus Hääldus eesti keeles Näide Tähendus

Partikliga ühendverb tegusõna + määrsõna + sihitis verb + adverb + objekt Turn off the light. Lülita tuli välja.

Asesõnaga ühendverb tegusõna + asesõna + määrsõna verb + pronoun + adverb Turn it off. Lülita see välja.

Eessõnaline tegusõna tegusõna + eessõna + sihitis verb + preposition + objekt Look after the child. Hoolitse lapse eest.

Intransitiivne ühendverb tegusõna + määrsõna verb + adverb The plane took off. Lennuk tõusis õhku.

Ühendatud eessõnaline tegusõna tegusõna + määrsõna + eessõna + sihitis verb + adverb + preposition + object I look forward to the trip. Ootan reisi põnevusega.

3. Oluline reegel: kas sihitis võib asukohta vahetada?

Turn off on partikliga ühendverb:

Turn off the light.

Turn the light off.

Turn it off. ✅

Turn off it. ❌

Aga look after on eessõnaline tegusõna:

Look after the child. ✅

Look the child after. ❌

Look after him. ✅

24- Lühendid (CONTRACTIONS)

Lühend on kahe või enama sõna lühendatud kuju. Neid kasutatakse sageli inglise kõnekeeles ja mitteametlikus kirjakeeles.

Näited:

I am → I'm → aim → ma olen

I have → I've → aiv → mul on / olen juba

I will → I'll → ail → ma teen / ma hakkan

I would → I'd → aid → ma teeksin / ma oleksin (olenevalt kontekstist)

1- BE-verbi lühendid

am → 'm

I am → I'm → aim → ma olen

Näide: I'm happy. → aim häpi. → Ma olen õnnelik.

are → 're

You are → You're → jor → sina oled / te olete

Näide: You're right. → jor rait. → Sul on õigus.

We are → We're → wiir → me oleme

Näide: We're ready. → wiir redi. → Me oleme valmis.

They are → They're → ðer → nemad on

Näide: They're here. → ðer hiər. → Nad on siin.

is → 's

He is → He's → hiiz → tema on (meessoost)

Näide: He's tired. → hiiz taiərd. → Ta on väsinud.

She is → She's → šiiz → tema on (naissoost)

Näide: She's happy. → šiiz häpi. → Ta on õnnelik.

It is → It's → its → see on / ilm on / olukord on

Näide: It's cold. → its kould. → Külm on.

2- HAVE-verbi lühendid

have → 've

I have → I've → aiv → mul on / olen juba

Näide: I've finished. → aiv finišt. → Olen lõpetanud.

You have → You've → juuv → sul on / oled juba

Näide: You've changed. → juuv tšეindžd. → Sa oled muutunud.

We have → We've → wiiv → meil on / oleme juba

Näide: We've arrived. → wiiv ə-raivd. → Oleme saabunud.

They have → They've → ðeiv → neil on / nad on juba

Näide: They've left. → ðeiv left. → Nad on lahkunud.

He has → He's → hiiz → tal on / ta on juba

Näide: He's finished. → hiiz finišt. → Ta on lõpetanud.

She has → She's → šiiz → tal on / ta on juba

Näide: She's gone. → šiiz gon. → Ta on lahkunud.

3- WILL-verbi lühendid

will → 'll

I will → I'll → ail → ma teen / ma hakkan

Näide: I'll help you. → ail help juu. → Ma aitan sind.

You will → You'll → juul → sa teed / sa hakkad

Näide: You'll understand. → juul anderständ. → Sa saad aru.

He will → He'll → hiil → tema teeb / tema hakkab

Näide: He'll come tomorrow. → hiil kam tə-morou. → Ta tuleb homme.

She will → She'll → šiil → tema teeb / tema hakkab

Näide: She'll call you. → šiil kool juu. → Ta helistab sulle.

We will → We'll → wiil → me teeme / me hakkame

Näide: We'll see. → wiil sii. → Eks me näe.

They will → They'll → ðeil → nemad teevad / nemad hakkavad

Näide: They'll arrive soon. → ðeil ə-raiv suun. → Nad saabuvad varsti.

4- WOULD-verbi lühendid

would → 'd

I would → I'd → aid → ma teeksin / ma oleksin

Näide: I'd help you. → aid help juu. → Ma aitaksin sind.

You would → You'd → juud → sa teeksid / sa oleksid

Näide: You'd like it. → juud laik it. → See meeldiks sulle.

He would → He'd → hiid → tema teeks / tema oleks

Näide: He'd come. → hiid kam. → Ta tuleks.

She would → She'd → šiიდ → tema teeks / tema oleks

Näide: She'd help us. → šiիդ help as. → Ta aitaks meid.

We would → We'd → wiid → me teeksime / me oleksime

Näide: We'd go. → wiid gou. → Me läheksime.

They would → They'd → ðeid → nemad teeksid / nemad oleksid

Näide: They'd agree. → ðeid ə-grii. → Nad nõustuksid.

5- HAD-verbi lühendid

had → 'd

I had → I'd → aid → ma olin juba / olin midagi teinud

Näide: I'd finished before he arrived. → aid finišt bi-for hii ə-raivd. → Olin lõpetanud enne, kui ta saabus.

You had → You'd → juud → sa olid juba / olid midagi teinud

Näide: You'd already left. → juud olredi left. → Sa olid juba lahkunud.

He had → He'd → hiid → ta oli juba / oli midagi teinud

Näide: He'd eaten. → hiid iitən. → Ta oli söönud.

She had → She'd → šiիդ → ta oli juba / oli midagi teinud

Näide: She'd finished. → šiիդ finišt. → Ta oli lõpetanud.

6- Kokkuvõte: 'd võib tähendada kahte asja

I'd = I would või I had

I'd go. → aid gou. → Ma läheksin.

I'd gone. → aid gon. → Ma olin läinud.

Tavaliselt saab õige tähenduse teada lause konteksti põhjal.

7- NOT-lühendid

not → n't

is not → isn't → izənt → ei ole

Näide: He isn't here. → hii izənt hiər. → Teda ei ole siin.

are not → aren't → arənt → ei ole / ei ole (mitmuses)

Näide: They aren't ready. → ðei arənt redi. → Nad ei ole valmis.

was not → wasn't → wozənt → ei olnud

Näide: He wasn't there. → hii wozənt ðer. → Teda ei olnud seal.

were not → weren't → wörnt → ei olnud (mitmuses)

Näide: We weren't late. → wii wörnt leit. → Me ei hilinenud.

have not → haven't → hävənt → ei ole / ei ole veel

Näide: I haven't finished. → ai hävənt finišt. → Ma ei ole lõpetanud.

has not → hasn't → häzənt → ei ole / ei ole veel

Näide: She hasn't arrived. → šii häzənt ə-raivd. → Ta ei ole saabunud.

had not → hadn't → hädənt → ei olnud / polnud veel

Näide: He hadn't eaten. → hii hädənt iitən. → Ta ei olnud söönud.

do not → don't → dount → ei

Näide: I don't know. → ai dount nou. → Ma ei tea.

does not → doesn't → dazənt → ei

Näide: He doesn't know. → hii dazənt nou. → Tema ei tea.

did not → didn't → didənt → ei teinud / ei olnud

Näide: I didn't see him. → ai didənt sii him. → Ma ei näinud teda.

8- Muud levinud lühendid

cannot → can't → käänt → ei saa / ei suuda

could not → couldn't → kudənt → ei saanud / ei suutnud

should not → shouldn't → šudənt → ei peaks

would not → wouldn't → wudənt → ei teeks / ei tahaks

must not → mustn't → masənt → ei tohi

will not → won't → wount → ei tee / ei hakka

Näide: I won't go. → ai wount gou. → Ma ei lähe.

9- Tähtis märkus

Need lühendid ei ole tavaliselt sõnamoodustuse mõttes järelliited. Need on sõnade lühendatud vormid, mille puhul jäetakse osa tähti ära ja kasutatakse ülakoma (apostroofi).

Näited:

I + will → I'll

You + have → You've

He + is → He's

They + are → They're

Do + not → Don't

Can + not → Can't

Seega: Contractions = lühendid, mitte Suffixes = järelliited.